Kui Soome oli Rootsi osa oli riigikeeleks rootsi keel, keskajal oli ladina keel ja millalgi vahepeal 14.-16. sajand oli taani keel suures Skandinaavia unioonis. Katoliku ja hariduse keeleks oli ladina keel. Ida-Soome aladel, enne Rootsiga liitmist, oli riigikeeleks vene keel. 17. sajandil mindi üle rootsi keelele. Talupojad olid pooled rootslased ja pooled soomlased. Esialgu soomlased ei osanud rootsi keelt, aadlikud oli rootsikeelsed. 17. saj alguses algas fennofiilia liikumine. Daniel Juslenius oli see mees, kes tahtis tõestada, et soome keel on lausa heebrea keele järglane. Järgmine tõsisem fennofiil oli Portan. Ka teda huvitas nii soome keel kui ka rahvakultuur. Talle tehti Soome esimene ausammas. Portan siiski arvas, et soome keel kaob lõpuks, sest Lääne-Soomes läksid haridust saavad soomlsed üle rootsi keelele. Mati Klinge (elab), ajaloolane, Soome elanikud olid barbaarsed metslased- soomlased, ranniku haritlased.
Soome ei integreerunud Vene keisririigi koosseisu, vaid 19.sajandil pigem distantseerus sellest. Soome ei kuulunud sisepoliitiliselt, majanduslikult ega hariduslikult ,,vene maailma" ega kultuuriruumi. Püsis keelebarjäär ja ühendavaks teguriks keiser. Enne oli olemas oma riik, alles seejärel arenes moodne rahvustunne nende piiride sees: soomlased riiklik rahvus. Autonoomia süvendamine ja kaitsmine on nii eliidi kui ka rahva huvides. Soome rahvuslik ärkamisaeg I soomluse harrastamine (fennofiilia) 19.sajandi I poolel 16 Romantismi ajastu akadeemiline liikumine, mille keskuseks oli Turu (hilisem Helsingi) ülikool. Esialgu rahvaluule kogumine, mütoloogia ja soome keele uurimine, oma ajaloonarratiivi loomine. Chrisfried Ganander: ,,Mythologia Fennica" 1789 Lähtekoht identiteedi kujundamisel: A.J Arwidsson: ,,Rootslased meie (enam) ei ole, venelasteks me ei soovi saada, olgem siis soomlased." Soomluse harrastmine
annaabi.ee 
