See võib avaldada mõju emotsionaalsele seisundile, mis omakorda peegeldub tihti kehalises ebamugavuses (väsimus, pinge, energiapuudus). Nii nagu madal enesehinnang peegeldub isiksuse paljudes külgedes, mõjutab see ka inimese elu paljusid külgi. Koolis ja tööl võib esineda pidevat saamatust ja väljakutsete vältimist, võib olla aga ka jäika täiuslikkust ning ränka tööd, mida toidab hirm ebaõnnestumiste ees. (Fennell, 1999/2005:18) Oma suhetes teiste inimestega võivad madala enesehinnanguga inimesed olla väga kartlikud, ülitundlikud kriitika ja halvakspanu suhtes, püüda ülemäära teistele meeldida kuni igasuguse läheduse või inimliku kontakti vältimiseni üleüldse. Sciangula ja Morry (2009:14) välja toodud uuringu tulemused näitavad, et madala enesehinnanguga inimesed tajuvad palju vähem positiivset tagasisidet oma partnerite poolt. Nende kahtlused ja mured viivad aga
enda kui ka oma sõprade-tuttavate kohta. Minu eesmärgiks oli teada saada, millised on paraja enesehinnanguga inimesed ning kas madalat ja kõrget enesehinnangut on võimalik muuta. Sain vastuse kõigile oma küsimustele, mis mind huvitasid. Kindlasti tekkis referaadi tegemise käigus ka uusi küsimusi, millele leidsin juba praegu vastuse või kavatsen seda teha lähitulevikus. 16 KASUTATUD ALLIKAD 1. Fennell, M. (2005). Võit madala enesehinnangu üle, Tallinn: Tänapäev. 2. Törnblom, M. (2009). Enesehinnang! Esimene ja teine osa, Tallinn: Varrak. 3. http://www.goethe.de/lhr/prj/nef/ram/zie/agk/etindex.htm [27.märts] 4. http://www.lookool.ee/failid/oppematerjalid/inimeseopetus/opetajatele/enesehin nang.pdf [27.märts] 5. http://www.rajaleidja.ee/enesehinnang-3/ [27.märts] 6. http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html [27.märts]
annaabi.ee 
