Rebasest mujal maailmas Rebase perekonda kuulub 11 liiki: aafrika liivarebane ehk kahvatu rebane (Vulpes pallida), afgaani rebane (Vulpes cana), bengali rebane(Vulpes bengalensis), fennekrebane (Vulpes zerda, Fennecus zerda), kapi rebane (Vulpes chama), kääbusrebane(Vulpes macrotis), korsak (Vulpes corsac), rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes), tiibeti liivarebane (Vulpes ferrilata), väle rebane Vulpes velox ja liivarebane Vulpes rueppelli. Paljud uurijad arvavad fennekrebase eraldi perekonda Fennecus. Geneetilised uuringud näitavad, et afgaani rebane on fennekrebase lähedane sugulane (lahknenud 34 miljonit aastat tagasi). Seega peaksid nad kuuluma samasse perekonda. Rebasele lähedased perekonnad on ka Atelocynus, maikong (Cerdocyon), Pseudalopex, pamparebane (Dusicyon), kõrvukrebane (Otocyon), hallrebane (Urocyon) ja polaarrebane (Alopex; kõige lähedasem). Nii hall- kui ka polaarebaseid on tahetud liita perekonnaga Vulpes
Emased on kergemad (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). Karv: Karv on pehme ja pikk, seljapool on liivakarva kollane, kõhupool on valge, et vari ei tekitaks värvierinevust. Sabaots on tumepruunikas. Fennek on rebastest kõige heledam. Karva hele värv aitab kontrollida kehatemperatuuri, öösel kaitsevad tihedad karvad külma eest. Paks kasukas ei ole kõrbeasukatele tüüpiline, kuid see tagab hea soojusisolatsiooni, mis on vajalik seetõttu, et lisaks kuivusele iseloomustavad fennekrebase elukeskkonda suured ööpäevased temperatuurikõikumised. Äärmuslike temperatuuride tõttu on käppade alaosa tiheda karvaga, 2 nii et liiva sees on hea joosta ning pehmendavad samme, nii et saakloomal on teda raske märgata (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). PALJUNEMINE Paaritumine toimub jaanuarist kuni aprillini. Isase jooksuaeg kestab 46 päeva ning sel ajal on
Kuna kõrbes on kõrged temperatuurid ja päike lõõskab tugevalt, siis suudab kõrbejänes päikese käes olla vaid 3-4 minutit, kauem päikese all olles sureb jänes kuumarabandusse. See võib katkestada toiduahela (Rohi > Kõrbejänes > Kõrbeilves) Populatsiooni arvstus Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas Fennekrebased elavad Põhja-Aafrika ning Araabia ja Siinai poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes. Rebase perekonda arvati fennek esmakordselt 1980. Fennekrebase lähimaks sugulaseks peetakse afgaani rebast. Nad lahknesid 34 miljonit aastat tagasi. Populatsiooni tihedus Kui arvukus kahaneb, näiteks inimtegevuse tagajärjel, siis taastumine on aeglane. Madala sündivuse tõttu on fennekid küttimise suhtes eriti tundlikud. Kunagi olid fennekid Põhja-Aafrikas jaotunud enam-vähem ühtlaselt. Praegu aga kütitakse neid mõnes kohas Saharas laialt ilma hädavajaduseta (karusnaha saamiseks). Nad ei ohusta koduloomi ega kahjusta inimese huve
annaabi.ee 
