mulikku süsteemi. Selleks on mitu teed sõltuvalt süstemaatiku poolt raken- datavast paradigmast (teooriate ja vaadete, tõekspidamiste kogumist). Vaat- leme neist nelja. 6.2.1. Empiiriline (artistlik-intuitiivne) ehk kogemuslik süstemaatika, mis on enam kunst kui teadus, oli veel hiljuti ainuvalitsev. See tugineb enam või vähem subjektiivselt hinnatud ja tõlgendatud sarnasusel ja (osal süstemaatikuist) oletataval evolutsioonil. Tegelikult on enam või vähem ebateadlikult kasutatud feneetilist metodoloogiat. Tulemuseks on püüde puhul ka võimalikku evolutsiooni näidata narratiivne-jutustav hüpotees antud rühma oletatava evolutsiooni kohta, tavaliselt parafüleetilised, osalt ka monofüleetilised ja polüfüleetilised alljaotused (taksonid), ja võimatus hüpoteesi reaalsusele vastavust kontrollida (falsifitseerida). 14 6.2.2. Feneetiline süstemaatika põhineb oletusel, nagu kajastaks üldine
Kui hilisemad röövloomad viia ajas tagasi oleksid nad üliedukad. Tigude fossiilide näitel vigastatud ja paranenud välisskelettide sagedus kasvab ajas, suuremad loomad paranevad sagedamini (uuemad kiskjad suudavad vigastada suuremaid kodasid). Muttakaevuvate perekondi on rohkem ja paksenenud kojaavausega. Progresseeruva evolutsiooni korral loomad kohastuvad järjest paremini oma keskkonnaga ja kohasus tõuseb. Võidurelvastumist pole. 1. Mis eristab feneetilist ja bioloogilist liigikontseptsiooni? Feneetiline liigikontseptsioon ei seleta feneetiliste klastrite teket ja koospüsimise mehhanisme ja on seega pelgalt kirjeldav.Bioloogiline seletab feneetiliste klastrite koospüsimist ja on seega seletavad. 2. Kuidas seletavad bioloogiline ja ökoloogiline liigikontseptsioon feneetiliste klastrite koospüsimist? Bioloogiline seletab geenivooluga ja epistaatiliste suhetega (valik soosib neid geene, mis toimivad hästi koos teiste organismi geenidega)
annaabi.ee 
