aastaid. See on toimunud mõni aeg Euraasias ja Ameerikas koos, aga siis läks asi lahku. Aga Ameerikas olid hobused välja surnud. U 64 mljonit aastat tagasi olid hobused umbes rebase-suurused ja neil oli 3-4 varvast ja nad liikusid pehmel pinnasel. Nad sõid mahakukkund toitu ja neil oli pikk koon. Hambad olid pehme nõrga emailiga. Nad elasid soistes troopilistes metsades ja põhja poolkera parasvöötmes. Ja see ajastu oli paleogeneesi ajastu. Hobuste vanim eellane on fenakoodus, see leiti USA-s. Temaga samast perioodist on eohippus, kellel on taga neli varvast ja ees kolm. 30 cm turjakõrgus. Jalad oli pikemad kui phenopoolusel. Erotseeni lõpus eohippus läks üle orohippuseks. 30 miljonit aastat tagasi oli vähe muutusi. Olgitseenis oli Põhja- Ameerikas mesohippus. See oli juba lamba suurune. Eesjalaga toetus kolmele varbale. 26 miljonit aastat tagasi oli meohippus. Sel ajal oli ka tarahippus ja nerühippus. See oli juba eesli suurune. Tal oli ees kui taga 1 varvas
o Kõrvad lühikesed, kabjad laiad Sebrad o Hobuslaste hulgas vanim alamperekond, kuid arengus mahajäänud Muul=eeslitäkk+hobusemära Muulakas=hobusetäkk+eeslimära Evolutsioon Hobuse areng algas rebasesuurusest loomast 65 milj aastat tagasi. Jalad toetusid 3...4 varbale, mis võimaldas liikuda pehmel pinnasel. Kliima jahenemisel arenesid jalad pikemaks ja külgmised varbad taandarenesid. o Fenakoodus o Eohippus-tagajalgadel kolm, eesjalgadel neli arenenud varvast o Hürakoteerium (Euroopas) o Orohippus(P-Am) 64 KALAKASVATUSE ERIALA o Mesohippus (P-Am) o Parahippus ja merühippus (P-Am) o Anhiteerium (Euroopas) o Pliohippus (tugevasti arenenud keskmine varvas, mille viimane lüli oli kujunenud kabjaks, 100...120 cm kõrge) o Ulukhobune Kodustamine
annaabi.ee 
