4. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi. 1) Konsekventsialane tõlgendus. Idee üldiselt: E-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed! E-hoiak teeb meist moraalselt paremad inimesed 2)Kontseptuaalne tõlgendus E-hoiaku eeldab moraalselt olulisi tunnuseid nagu “huvitus” ja “erapooletus” 5. Milles seisneb E-hoiaku feministlik kriitika? E-hoiak on neutraalne, “objektiivne”, külm, eelarvamustevaba, jms seega maskuliinne hoiak! (Erinevalt femiinsest-hoiakust, mis püüab samastuda ja mis on loomult emotsionaalne). E-hoiak on “psühholoogiline tsensuur”! 6. Iseloomustage E-hoiaku kunstimõistelisi ja esteetilisi õigustusviise. Kunstimõisteline õigustamine Eeldus: kunst on olemuslikult esteetiline nähtus. Järelikult: kunstile tuleb läheneda esteetiliselt (nt E-hoiakust lähtuvalt) Esteetiline õigustamine E-hoiaku sissevõtmise õigustamine mingi esteetilise perekonda kuuluva nähtusega. esteetiline kogemus
moraalsel hindamisel on mõisteline ühisosa. Probleem: moraalne hinnang ei nõua neutraalsust, huvitust, enese salgamist, enese kaotamist, objektiivsust, vaid hoopis empaatiat, kaastunnet, emotsionaalset sisse- elamist. 5. Milles seisneb E-hoiaku feministlik kriitika? E-hoiak on neutraalne, „objektiivne“, külm, eelarvamustevaba jms, seega maskuliinne hoiak! (Erinevalt femiinsest-hoiakust, mis püüab samastuda ja mis on loomult emotsionaalne). E- hoiak on „psühholoogiline tsensuur“!. 6. Iseloomustage E-hoiaku kunstimõistelisi ja esteetilisi õigustusviise. Kunstimõisteline õigustamine: Eeldus: kunst on olemuslikult esteetiline nähtus Järelikult: kunstile tuleb läheneda esteetiliselt (nt E-hoiakust lähtuvalt), st igasugune mitte-esteetiline hoiak kunsti suhtes on kunstiteose väärkäsitlemine.
annaabi.ee 
