D.A, Athos, Porthis ja Aramis puhkasid ookeani ääres vist ja jõid veini. Nad said ühelt naiselt kirja(kellelt?) Kardinal tuli nende juurde. Nad peitsid kohe kirja ära. Kardinal noomitas neid pidutsemise ja kirja ära peitmise eest. Kui ta ära läks. Kästi Grimaudile naise kiri ära süüa. Tema Eminents soovib, et neli meest kuuluksid talle. Esimesel mileedi vangistuse päeval teeskles ta, et ta minestas ning ta üritas Feltonit tappa, kuid nuga, mis seal oli, oli ümara otsaga. Teisel vangistuspäeval hakkas ta oma usulaule laulma kõvasti üle maja, mis paljusi ärritas. Kolmandal päeval suutis ta juba Feltonit endasse kiinduma panna. Ta küsis talt nuga, üheks minutiks, enda tapmiseks. ( tegelt tal polnud plaanis ennast tappa.) Lord Winter tõi talle passi, mis käskis tal pärast vangistust viia kaugele Londonist ning et ta peab seal koguaeg olema, põgenemiskatse eest mõistetakse surma.
lähemale astumata. «Minge teatage lord Winterile, et tema vang on minestanud. Ma ei tea, kuidas toimida, sellist juhust ei olnud ette nähtud.» Sõdur läks ohvitseri käsku täitma. Felton istus juhuslikult ukse lähedale jäänud tugitooli ja ootas liikumatult ning sõnalausumata. Mileedi tundis suurt kunsti, mida naised nii hoolega õpivad -- vaadata läbi oma pikkade ripsmete, ilma et oleks näha silmalaugude liikumist. Ta nägi Feltonit, kes istus seljaga tema poole. Nii vaatles mileedi teda umbes kümme minutit ja nende kümne minuti jooksul ei pöördunud ükskõikne valvur kordagi ümber. Mileedi mõtles, et nüüd tuleb lord Winter ja annab oma juuresolekuga tema valvurile uut jõudu juurde. Tema esimene katse oli ebaõnnestunud ja ta leppis sellega nagu naine, kes oskab arvestada oma jõudu. Seepärast tõstis ta pea, avas silmad ja ohkas nõrgalt. Ohke peale pöördus Felton lõpuks ümber.