sügisel aga väikeseid trahheiide ja rohkem puidukiude ja põhikudet. Vanemate puutüvede ksüleemis saab reeglina eristada sisemist tihedat ja kõva lülipuitu ning välimist ja heledat maltspuitu. Lülipuit enam ei transpordi põhikoe rakud on surnd. Teiskoor sisladab samu rakutüüpe mis primaarne niineosa kuid niinekiud ja sõeltorud asetsevad siin rühmiti. Mitmeaastased varred on kaetud tavaliselt ebaühtlase paksuse felleemiga(korkkoega)(surnd) mille all asub fellogeen korgikambium mis toodab väljapoole felleemi ja sisse fellodermi. Kõik koos periderm. Felleem ei lase läbi vett- kõik väljapoole jäävad rakud surevad, tekib korp(koosn. Priderm, koore ja niinerakkuest) Juure esikasv, juure initsiaalrakkude omadus toota meristeemsed rakke ka välapoole, need moodustuvad kalpüptrogeeni. Millest omakorda tuleb inits. rakke kaitsev juurekübar- kalüptra.
juhtkimpude poolt kokku surutud ning tunduvalt kitsamad kui üheaastases oksas. Juhtkimpudes võime näha ka teissäsikiiri, mis ei alga varre keskosast, vaid mõne aastarõnga lähedusest. Mitmeaastased varred on harilikult kaetud ebaühtlase paksusega felleemiga (korkkoega), mis koosneb lapikutest, tihedalt ja kohakuti asetsevatest korgistunud surnud rakkudest. Felleemist väljaspool võib leiduda ka epidermi jäänuseid. Felleemi all asub õhuke (enamasti kahekihiline) tsütoplasmarikas kude -- fellogeen ehk korgikambium, mis väljaspoole toodab felleemi, sisse aga esikoore põhikoele sarnanevaid rakke -- fellodermi. Kõiki fellogeenist tekkinud kudesid nimetatakse peridermiks. Fellogeen lõpetab mõne aja pärast tegevuse,
annaabi.ee 
