aastal Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome-ugri hõimud. Kuigi varjaagide sidemed Skandinaaviaga püsisid veel pikka aega, hakkasid ka nemad peagi slaavistuma. 10. ARAABLASED JA ISLAMI USK Araablased e. semiidid elasid Araabia ps-l nad olid rändkarjakasvatajatest beduiinid. Nende ühiskonnas olid tähtsal kohal kaamelid ja datlipalmid. Oaasides elavaid talupoegi nimetati fellahiteks. 6. saj sugukondliku korra lagunemise aeg. Sugukonnajuhtidel e. šeikidel oli palju eelisõigusi. Paremad karjamaad, karavanimaksud, joogivesi. Algselt valitses Araabias polüteism. Mekas oli Kaaba kivi, mida austati. 7. saj hakkas kuulutama usku ainujumalasse Meka kaupmees Muhamed. Ainujumalaks oli Allah. Muhamed sattus konflikti Mekalastega ja lahkus Mediinasse a. 622. Sellest sai Islamiusulise ajaarvamise algus. Mediinalaste toetusel pöördus ta 620 a. tagasi
Ristiusu võttis vastu vürst Vladimir. Lisaks sellele hakati Vladimiri ajal kasutama ka bulgaariast üle võetud tähestikku. 9. ARAABLASED JA ISLAMI USK Araablased olid semiidid ja elasid Araabia poolsaarel, mis oli põhimõtteliselt nagu kõrb. Seal oli tegemist rändkarjakasvatajatest beduiinidega, kelle peamine loom, keda nad kasvatasid ja kasutasid edasi liikumiseks, oli kaamel. Teiselt poolt oli tegemist oaasides elavate talupoegadega, keda kutsuti fellahiteks. Fellahite jaoks oli oluline datlipalm. 6. sajand oli Araabia poolsaarel sugukondliku korra lagunemise aeg. Sugukonna juhid, keda kutsuti seikideks, kasutasid paremaid karjamaid, valdasid kõrbes jootmiskohtasid, said karvanidelt tasu (et neid ei rünnataks). Olid tekkinud ka mõningad linnad: Meka, Mediina. Esialgul oli araablaste puhul tegemist polüteismiga (palju erinevaid jumalaid). Meka oli ka usukeskus. Kõige suurem kultuskoht seal oli Kaaba kivi (must kuubi kujuline kivi).
annaabi.ee 
