on täheldatav praktiliselt kõigis Eesti linnasüdametes ja mitmetes linnaosades. Eestis on gentrifikatsiooni uuritud põhiliselt kultuuri-ehk tarbijakesksest teooriast lähtudes. Nii on uuritud Tallinnas Kalamaja, Supilinna Tartus. Majandus-ehk tootmiskeskselt on gentrifikatsioonile lähenetud ainult korra kui Kiisa( 2009) tegi ülevaate gentrifikatsioonist Tallinnas Kalamaja ja Kadrioru näitel. Esimene uurimus Eestis, milles käsitleti gentrifikatsiooni temaatikat, oli Merje Feldmani (2000) poolt. Feldmani enda sõnadejärgi oldi varasemalt Eestis tegeletud küll vaesuse ja sotsiaalse kihistumise uurimisega, kuid Feldman ise oli esimene, kes tegeles vaesuse ruumilise jaotuse ning eluaseme rolliga sotsiaalses kihistumises ning riigi-ja era-ja kolmanda sektori vahelise koostöö võimasustega. Elis Vollmeri poolt on uuritud ka maa-gentrifikatsiooni Lahemaa Rahvuspargi näitel. ARUTELU JA KOKKUVÕTE
algsest päritolust. Esimesed lindilood pärinevad New Yorgi abielupaarilt Louis ja Bebe Barronilt, kes juba 1948. aastast peale oma professionaalses salvestusstuudios tegelesid lisaks muusikaproduktsioonile ka helilindi arenenumate töötlemisvõimalustega. Barronite stuudios 9 realiseeris John Cage 1951. aastal koos heliloojate Earle Browni, Morton Feldmani, David TudorI ja Christian Wolffiga oma Muusikaprojekti magnetlindile. Lindimuusika komponeerimise puhul oli eelkõige küsimuse all heliallikate valiku ja töötlemise mitmekülgsus. Ameerikas ei tehtud eriti suurt teadlikku vahet kontrollitavate (elektrooniliste) ja “mittekontrollitavate” (mehaaniliste) kõlade vahel. Kanada ja elektrooniliste klahvpillide areng Kanada füüsik Hugh Le Caine tegi ajavahemikus 1945-1948 sarnaseid eksperimente klahvpilli klahvilöögidünaamikaga
annaabi.ee 
