kus N on stabiilsustegur, mis sõltub nõlva kaldenurgast , sügavustegurist D (tugeva pinnasekihi sügavuse ja nõlva kõrguse suhe) ja sisehõõrdenurgast N väärtused saab leida graafikult joonisel 9.8. Avaldus 9.11 võimaldab kontrollida nõlva püsivust suhteliselt lihtsalt ilma vajaduseta määrata lihketsentri asukohta ja arvutamata lihkuva pinnasemassiivi kaalu ning sellest tingitud jõu rakenduskohta 9.7.2 Felleniuse meetod Nõlva püsivuse kontrollimine toimub FeIleniuse meetodi kasutamisel järgmiselt: 1. Valitakse võimalik ringsilindriline lihkepind (joonis 9.9), see tähendab lihketsentri asukoht ja raadius. 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa vertikaaljoontega lõikudeks. 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega Pi = Ai. Kui pinnas on kihiline (joonis 9
kus N on stabiilsustegur, mis sõltub nõlva kaldenurgast , sügavustegurist D (tugeva pinnasekihi sügavuse ja nõlva kõrguse suhe) ja sisehõõrdenurgast N väärtused saab leida graafikult joonisel 9.8. Avaldus 9.11 võimaldab kontrollida nõlva püsivust suhteliselt lihtsalt ilma vajaduseta määrata lihketsentri asukohta ja arvutamata lihkuva pinnasemassiivi kaalu ning sellest tingitud jõu rakenduskohta 9.7.2 Felleniuse meetod Nõlva püsivuse kontrollimine toimub FeIleniuse meetodi kasutamisel järgmiselt: 1. Valitakse võimalik ringsilindriline lihkepind (joonis 9.9), see tähendab lihketsentri asukoht ja raadius. 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa vertikaaljoontega lõikudeks. 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega Pi = Ai. Kui pinnas on kihiline (joonis 9
annaabi.ee 
