kodumaale ja ootab kõiki tennisehuvilisi temaga päeva veetma. Fedja mõistis, et see on tema uks heldema tuleviku poole, see on tema võimalus saada parimaks tennisistiks maailmas ja see on tema võimalus teha oma kodumaa paremaks ja ohutumaks elukohaks tulevastele põlvkondadele. Päev täis ärevust, rõõmu ja pisaraid motiveeris teda tohutult ja pani teda veel rohkem pingutama oma unistuse nimel. Järgnevatel päevadel ei näinud vanemad Fedjat peaaegu üldse, sest poiss veetis oma kõik päevad metsas ja maja seina vastas trenni tehes. Fedja ootas seda kohtumist nii väga ja kui lõpuks vaid loetud tunnid lahutasid poissi kohtumast legendaarse ja väga austatud tennisemängija Serena Williamsiga, hakkas ta veidi kartma. Ta kartis seda, et mis siis kui tal ei avanegi võimalust Serenaga näost näkku kohtuda, mis siis kui ta ei meeldi talle , mis siis kui ta lööb ise verest välja, neid küsimusi oli tal tohutult palju
Lavretskit kasvas tema tädi, kuna vanaisa Andrei Petrovits võttis ta poja Ivan Petrovits naiselt ära. Tema ema, Malanja, oli väga rahulik, ent vaene naine. Ta suri kurbuse kätte. Kui Malanja suri, polnud poisike veel kaheksa aastanegi. Seega Fedja ei näinud oma ema iga päev. Vana Lavretski ei tahtnud kaua oma pojale andestada seda abiellumist. Ent pika aja peale hakkas ta poja naisest hoolima, nad ei rääkinud sõnagi, ent ta armastas teda. Pärast ema surma kasvatas Glafira Petrovna Fedjat ise. Fedja isa enne surma palus Glafiral tuua talle puljongit. Samal ajal lausudes vana idi.... Matnud isa ja jättes majapidamise Glafira hoolde, sõitis Lavreski Moskvasse. Seal asus ta ülikooli õppima. Moskvas ta armuski Varvarasse ja abiellus temaga, jättes ülikooli pooleli. Moskvast kolisid nad edasi Pariisi ja mis edasi sai, sai alguses kirjeldatud. Lavreskile alguses meeldis seltskonnaelu, kuid hiljem hakkas juba ära tüütama.
annaabi.ee 
