Looduses on ööpäevased ja aasaajalised temperatuuri kõikumised. Rabenemine algab kivimi pinnalt. Rabenemise tagajärjel omandab kivim teatud vee läbilaskvuse. Pragunemist põhjustab ka jää. 2)keemiline murenemine ehk porsumine- on põhjustatud looduslikest reagentidest nagu vesi CO2, O. Aset leiavad keemilised reaktsioonid. Porsumise tulemusena tekivad uued ühendid. Hapnikuga ühinedes leiab aset hapendumine ja vastupidine protsess on taandumine (Fe2O3FeO, FeSFeSO4). Kõik mineraalid looduses lahustuvad vees, lahustumine sõltub CO2 sisaldusest vees (kui eda on palju, siis on tegemist nõrga süsihappega ja lahustuvus on suurem) ja temperatuurist. Lubjakivid lahustuvad suurel määral. Hüdradatsioon- veega ühinemine (punane rauamaak hematiit annab veega ühinedes hüdraadi limoniidi). Kristallisatsioon- on mineraale, mille ehituses pole kristallstruktuuri, nad on amorfsed, need ühendid võivad kristalliseeruda. Hüdrolüüs- päevakivid
redu. reaktsioone mullas Mullas esineb mitmeid erinevaid redokssüsteeme, kuid tähtasim neist on hapniku oksüdeerumis- redutseerimissüsteem Oksüdeerumisprotsessid võivad olla pöördumatud või pöörduvad (Fe ja Mn). Õhurikkas ja soojemas kk on ülekaalus oksüdeerumisprotsessid ning jahedates ja liigniisketes tingimustes redutseerimisprotsessid Oksüdeerumine FeO Fe2O3(toimub hapniku liitmine ja elektroni loovutamine) Redutseerimine Fe2O3FeO (toimub hapniku loovutamine ja elektroni liitmine) Fe2O3 ei lahustu mullavees(va. tugevalt happelises keskkonnas) ja sadestub seetõttu mullaprofiilis, tekivad roostelaigud ja punakaspruuni tooniga horisondid. FeO lahustub vees ja tõusva kapillaarveega kantakse ülespoole, alumistes horisontides toimub värvuse muutus. Savimineraalid põhjustavad sinakashalli(roheka) värvuse, tekivad gleilaigud või alumistes horisontides sinakashall gleihorsont. 42
annaabi.ee 
