1782. 18. Mozarti ja Da Ponte koostöö. Nüüdisaegse muusikateatri sünd: "Figaro pulm" (Le nozze di Figaro) 1786, ,,Don Giovanni" 1787, "Così fan tutte" 1790. 19. Mozarti ,,Võluflööt" singspiel ja ,,suur ooper". 20. Mõisted. tenor, sopran, bass, retsitatiiv, aaria, ariooso, stseen, stile recitativo, stile rappresentativo, stile concitato, monoodiline stiil, basso continuo, intermeedium, pastoraal, dramma per musica, dramma in musica, favola in musica, libreto, prantsuse avamäng, itaalia avamäng, prantsuse klassitsistlik tragöödia, aleksandriin, ballet de cour, comédie- ballet, tragédie lyrique e. tragédie en musique, opéra-ballet, maskimäng, semiooper e. dramatick opera, opera seria, lieto fine, intermezzo, opera buffa, dramma giocoso, opéra comique, melodraama. Kirjandus (valik): The New Grove Dictionary of Opera 1992. Ed. by Stanley Sadie. London: Macmillan Reference Limited.
(naised meeste osades jms). Eesti teatris tähistab seda suunda Mati Undi lavastus Teeba müütide ainetel ,,Vend Antigone ja ema Oidipus". Ooper Kreeka tragöödia oli ooperizanri üheks olulisemaks allikaks. Tekkis 16. saj püüdest taaselustada antiikdraama jõulisus ja ilu. Esimene ooper pärineb 1594. a: ,,Daphne", autor Ottavio Rinuccini. See aga pole säilinud. Esimene säilinud ooper Jacopo Peri ,,Euridice"(1600). Mõlemad olid siis zanrinimetusega Favola. Claudio Monteverdi arendas välja ooperizanri põhiolemuse: 1607 ,,Orfeo". Jean-Baptiste Lully pani aluse rahvusooperile. ,,Cadmus et Hermione". Muusikaline vorm efektiderihkem ja dramaatilisem, nt. toimusid laval võitlusstseenid. 18. Sajandil arenes opera seria (it. k tõsine ooper), mis sai oma nime heroilise ja traagilise süzee järgi. Püüti järgida klassikalise kreeka draama põhimõtteid, võttes