Kujutage ette, et selline lause on öeldud restoranis ettekandjate vahel. Metonüümi kasutatakse selleks, et millelegi kaudselt viidata. Selleks, et olla metafoor peaks olema singivõileib, kuidagi seotud inimolemusega. Mitte lihtsalt viitama kliendile, kes seda tellis, et ettekandjad saaksid temast rääkida. (Evens, M. Green 2006; viidatud Evens jt 2007: 19 järgi) 4.7 Mentaalse vahemiku teooria Mentaalse vahemiku teooria uurib, kuidas tähendus tekib. Gilles Fauconnier (1985, 1997) arendas selle teooria. Gilles Fauconnier ja Mark Turner arendasid seda teooriat edasi ja sealt arenes välja konseptuaalse segunemise teooria. Koos need teooriad üritavad tegeleda sageli tähelepanuta jääva tähenduloome kontseptuaalse poolega. Nende teooriate põhiseisukoht on, et keel pakkub vaid ebatäpseid viiteid tähendusloomeks konsteptuaalsel tasandil. (Fauconnier, Turner 2002; viidatud
[2] In 1909 he moved to Montparnasse and met such leaders of the avant-garde as Archipenko, Lipchitz, Chagall, and Robert Delaunay. His major painting of this period is Nudes in the Forest (1909-10), in which Léger displayed a personal form of Cubism--his critics called it "Tubism" for its emphasis on cylindrical forms--that made no use of the collage technique pioneered by Braque and Picasso.[3] In 1910 he joined with several other artists, including Delaunay, Jacques Villon, Henri Le Fauconnier, Albert Gleizes, Francis Picabia, and Marie Laurencin to form an offshoot of the Cubist movement, the Puteaux Group--also called the Section d'Or (The Golden Section). Léger was influenced during this time by Italian Futurism, and his paintings, from then until 1914, became increasingly abstract. Their vocabulary of tubular, conical, and cubed forms are laconically rendered in rough patches of primary colors plus green, black and white, as seen in
reaalse elu 'märke') ROBERT DELAUNAY Lisandub tehnilise progressi imetlemise faktor esimene nö autsusavaldus Eiffeli tornile päike, torn ja lennuk <- FERNAND LÉGER (inimese tööinimese- ja tehnoloogia ühtekuuluvus) Jacques Villon Albert Gleizes Jean Metzinger Roger La Fresnaye Henri Le Fauconnier Andre Lhote CONSTANTIN BRÂNCUSI säilitab huvi orgaanilise maailma pehmuse vastu. ALEKSANDR ARHIPENKO HENRI LAURENS JAQUES LIPCHITZ FUTURISM Erineb varasematest kunstivooludest, kuna kõigepealt eelnes ideoloogia ja siis tekkis kunst ideoloogiline programm sündis juba terviklikult enne, kunst tekkis sekundaarselt. Püüab haarata kõiki kunstiliike, olla üldkultuuriline. Püüab ületada kunstiliikide piire ja elu ja kunsti