maale langes ristisõdijate kätte edessa ja antiookia ning 1099 juulis pärast kuuajalist piiramist ka jeruusalemm. Eduka sõja järel moodustati pühal maal neli ristisõdijate haldusüksust: jeruusalemma kuningriik, tripolise ja edessa krahvkond ning antiookia vürstiriik. Igal maal jagati maa läänideks ja esimeseks senjööriks sai jersuusalemma kuningas. Oma valduste kaitseks asutasti kolm vaimulikku rüütliordut: templipordu, johanniitide ordu ning saksa ordu. ikonioni sultanit ja fatimiidide kaliifi huvitas aga hoopis konstantinoopol mitte jeruusalemm ning see viis nende vahelise vaenu haripunkti, mille tagajärel edessa kaotas aastal 1144. Teine ja kolmas ristisõda. Osales 2 euroopra riiki. Saksamaa ja prantsusmaa. Teist ristisõda võib pidada tervikuna kristlaste suureks nurjumiseks, seda nii sõjalises kui poliitilises tähenduses. Kolmanda ristisõja (1189-1192) ajendiks saigi jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas
sellega kaasnes ka islami levitamine. ● Alistatud, kes tunnistasid ainujumalat (kristlased, zoroastristid, juudid) pidid makse hakkama maksma, moslemid olid sellest vabastatud. ● EMIIRID- käskijad, valistejad, kes valitsesid riigi eri piirkondi kaliifi nimel. ● Riigis toimusid pidevalt eri suguvõsade ja huvigruppide võimuvõitlused. ● 9.-10.sajand hakkas kalifaat nõrgenema ja jagunema väiksemaks osaks, millest olulisim oli Fatimiidide kalifaat. KORAAN ● Muhamedi õpetustest ja Koraani alustalad: ütlustest valmis islamusuliste ● Usutunnistus- on olemas püharaamat koraan. See on vaid 1 jumal kristlaste piibel, mis käsitleb eetilisi, spirituaalseid ja ● Palvetamine- viis korda moraalseid teemasid. päevas kindlatel aegadel
sealhulgas islami. Islam ja araabia kultuur hakkasid levima ka lõuna poole Saharasse ja kargemale Kesk- ja Ida-Aafrikasse. Kuni 14. sajandini oli eurooplastel ja Põhja-Aafrika aeaablastel üsna ebamäärane ettekujutus araabia, pärsia ja india linnadest Ida-Aafrika idarannikul. Esimesed araablastest vallutajad allusid Bagdadi kalifaadile ning Põhja-Aafrikat valitses kalifaadi vasallidena Aglabiidide dünastia. 10. sajandil tuli Egiptuses võimule Fatimiidide dünastia ning valitses Kairost, mis rajati 968, kogu Põhja-Aafrikat. Järgnesid Almoraviidide ja Almohaadide dünastia, kuni türklased vallutasid 1453 Konstantinoopoli js 1517 Egiptuse, kust neil oli 15191551 kontroll ka Alzeeria, Tuneesia ja Tripoli üle. Marokos olid berberid 13. sajandil rajanud Mariniidide riigi, mis säilitas oma sõltumatuse türklastest. Samal ajal kui varased araabia ja mauri dünastiad saavutasid tolle aja kohta kõrge
kuningale. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asutati kolm vaimulikku rüütliordut : Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu ning Teutooni ehk Saksa Ordu. Hoolimata kristlaste võidurõõmust ja Jeruusalemma tähendusest läänemaailma silmis, kujutasid ristisõdijate valdused endast islamimaailma seisukohalt vaid üsna tähtsusetuid äärealasid. Islamimaailma kesksed rigid olid Ikonioni sultanaat ja Fatimiidide kalifaat ning nii sultanit kui ka kaliifi huvitas eelkõige Konstantinoopol, mitte Jeruusalemm. Viimase kristlikud valitsejad ei suutnud aga seda olukorda oma huvides kasutada, pigem vastupidi. Ristisõdijate strateegiliste vigade tulemuseks oli nendevastase vaenu suurenemine, mis viis Edessa kaotamise aastal 1144. 4.Ristisõda Paavst Innocentius III. Korraldas ristisõdu ka Eesti Läti aladel. Ristisõdijad koondusid
ehk AH. Muhammadist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas Muhammad Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile - araabia riik, mida valitsevad kaliifid. Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit (loodi 632 ja kaotati 3. märtsil 1924). See on olnud aga ka ühe siiitide sekti (Fatimiidide) valitseja- ja usujuhi tiitel ning Córdobas valitses samuti oma kaliif. Tänapäeval tiitel enam kasutuses pole. Muhammedi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif. Mediinas võeti islam paljude poolt omaks ja seejärel hakati jälle lahku ütlema, et mitte makse maksta; mille puhul on selgelt näha usu irooniline pool ning "uskujate" siiruse teatav küsitavus. Allah Allah on araabiakeelne sõna, mis tähendab "Jumal". Sõna koosneb
annaabi.ee 
