mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt. Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil ja Mac OS'l sisseehitatud NTFS lugemise tugi. NTFS uuendused võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki, (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada, laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid ehk kettaruumi jaotamine kasutajate vahel ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB). Üsna sageli tuleb ka tavalisel arvutikasutajal valida just tekitatud partitsioonile sobiv failisüsteem
7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFSi tuge, kui on tema eelkäiale FATle. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS lugemise tugi. Lisaks on nii Mac OSle kui ka Linuxile on olemas tasuta tarkvara ntfs-3g[10], mis suudab NTFS failisüsteeme lugeda ja kirjutada. NTFS uuendused[11] võrreldes FATga on maksimaalne failinimi kuni 255 tähemärki (salvestatakse UTF-16 kodeeringus), journaling (muudatuste logi, mille abil saab andmekao ohtu oluliselt vähendada), laiendatud failiattribuudid, sisseehitatud failide pakkimise võimalus, kvoodid (kettaruumi jaotamine kasutajate vahel) ning faili-, ja partitsioonisuuruse piirangute kaotamine (piir on 16EB). Kuna NTFS-i kataloogi struktuuri aluseks on efektiivne andmestruktuur –
annaabi.ee 
