· Õhutihedus tavaliselt väheneb, kui maapinnalt kõrgemale tõusta. Mõnikord võib tiheduse vähenemine olla erakordselt suur ja põhjustada ülemist miraazi. Ülemine miraaz Külgmiraaz · Külgmiraazi puhul tekib pettekujutis tõeliselt objektist paremale või vasakule. · Väga sageli esinevad külgmiraazid tugevasti soojenenud kaljude või seinte kõrval. · Üsna sageli võib külgmiraaze näha mägijärvede kaljuste kallaste juures. Fatamorgaana · Kuna maapinna lähedal on mitu erineva tihedusega õhukihti, siis võivad tekkida eri tüüpi miraazid ning nad võivad liituda. · Kui õhukihid libisevad pikkamööda üksteise suhtes, tekib fatamorgaana. · Fatamorgaana koosneb pidevalt liikuvatest ja muutuvatest pettekujutitest. · Väga sageli nähakse fatamorgaanat Sitsiilia rannikul. Lõpetuseks · Miraazi nimetatakse ka õhu kangastuseks ehk terenduseks. · Miraaz on ilmade muutuse eelkäijakas.
kui jaheda veekogu kohal on soe õhk. Mõnikord on madalal horisondi kohal asuv päike või kuu moonutatud väljenägemisega, sagedamini sakiliste servadega või lamenenud. Sellegi põhjuseks on erinevate tihedustega õhukihid, millelt peegeldub valgus nii, et see jõuab vaatlejani mitmest suunast. (Kamenik, 2011) Kui erineva tihedusega õhukihid libisevad üksteise suhtes, siis näib ka objekt muutuvat ja liikuvat ning seda nimetatakse fatamorgaanaks. (Jüri Kamenik) Fatamorgaana on miraaž, mis tekib temperatuuri inversiooni tõttu. Tavaliselt võib seda näha külmale ööle järgneval hommikul, kui palju soojust on maa- või merepinnalt kosmosesse kiirgunud. Fatamorgaana puhul näivad horisondil olevad objektid, nagu saared, laevad, jäämäed või kaljud kõrgemad ja pikemad. Sageli on fatamorgaanat näha merel ja kõrbes. ( Davis, 1978 ) HALOD Halod on valkjad või nõrgalt vikerkaarevärvilised ringikujulised optilised nähtused tugeva valgusallika ümber
kohal, puude piserdamine Õhurõhu muutus kõrgusega. külm üleval) Albeedo on mingi pinna valguse Õhurõhk ja tihedus kahanevad kõrgusega Fatamorgaana – õhutemp., suureneb peegeldumise näitaja. See kujutab endast Millest sõltub koha temperatuurirežiim. eksponentsiaalse seaduse järgi: keskmisel kõrgusega alguses aeglaselt, siis kiiresti ja
Ümmargusel piisal tekkiva difraktsiooni esimese maksimumi nurkkaugus on võrdeline lainepikkuse ja ekraani (piisa) diameetri suhtega. Samasuurtel veepiiskadel kaldub pikema lainepikkusega punane valgus oma esialgsest suunast rohkem kõrvale kui lühema lainepikkusega sinine valgus.Miraaz: Mõnikord näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. See on optiline nähtus miraaz ehk terendus, tuntud ka fatamorgaana nime all.Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrberahvaste muinasjuttudes ja meremeeste lugudes. Eeskätt seetõttu, et nendel tegevuspaikadel on üks ühine tunnus - näha võib kaugele. Ometi ainult sellest miraazi tekkimiseks ei piisa. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast.Virmalised: Kõigis senikirjeldatud nähtustes on valgus pärit mingilt
ehk see on nagu kauss mis on maapeale asetatud ja inimene näeb vähem kui ta tegelikult nägema peaks. Tegijapoiss 2010 Miraaz on atmosfääriähtus , mille puhul tekivad igast õhukihtide vahelised peegeldused ja kuskile võib tekkida nö uus objekt , aga see on hoopis õhu peegeldus mignist teisest objektist nurga taga. Tekib erisuguse tihedusega õhukihtide üleminekualal. Miraaz jaotub alumiseks , ülemiseks ja külg miraaziks , lähtuvalt sellest kuhu vaatleja jaoks kujutis tekib .Fatamorgaana puhul esemed on rohkem moonutatud ja muutuvad kiiremini. (kihtide tihedused muutuvad. Alumine miraaz tekib siis kui hommikul on maapind kiirelt üles soojendatud ja selle lähedane õhk on soojem kui veidi kõrgemal . St maapinnal on veidike väiksema tihedusega õhk kui veidi kõrgemal. Ülemise miraazi korral on maapind külmem kui selle kohal olev. (merel võib lendavat hollandlast niimoodi näha) Külgmiraaz - erineva murdumisnäitajaga kihtide lahutuspinnad ei
annaabi.ee 
