kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõigi oma hüvedega, kuid hetkel ei ole meil majanduslikult võimalik täita kõiki heaoluühiskonna tingimusi. Heaoluühiskonna algne eesmärk pakkuda kõigile oma liikmetele turvalist elu on tänapäeva riskiühiskonnas siiski ilmselt täitumatu igatsus. Postmodernne heaoluühiskonna poliitika ei taotlegi üldrahvalikku konsensust, aga väldib samas ka leppimatuid konflikte, ideoloogiliste vastandumiste fataalsust, klasside või rahvuste igipõlist viha. Tunnustatud on olukordade, huvide, identiteetide mitmesus. Igaühelt on oodatud valmisolek võtta vastu uusi väljakutseid, leida igas uues probleemsituatsioonis parim võimalik valik. Eesti on riik, millel on heaoluühiskonnale omaseid tunnuseid, kuid Eesti ei ole heaoluriik.
tulenevat harmoonilist kooskõla ümbruskonnaga. Ka asjaajamises ja plaanide elluviimise osas näitab kaart edu ja stabiilset edasiliikumist. Samuti on siin näha inimese tasakaalu tema ihade ja reaalsete vajaduste vahel. Ennustamisel välja tulles tähistab kaart nii harmooniat üldiselt kui ka head vaimset ja füüsilist tervist. Kaart number XV: Saatan Astroloogiliselt kaljukitse sodiaagimärgile. Kaart tähistab saladusi ja fataalsust. Pildil on kujutatud deemon, kelle sarvede vahel on ümberpööratud pentagramm ehk kurjuse märk. Tema ees on ahelais mees ja naine. Kuid mitte saatan ei hoia neid vägisi kinni, vaid nende enda salajased kired ja ihad ei lase neil lahkuda. Saatan on meie maailmas, mis otsib pidevalt head, tähistanud alati kurja. Tegelikult on ta vaid valgustumise ja headuse vastand. Mis loob selle kurja, on enamasti inimeste enda seesmine saatan, mis ilmub siis, kui oleme
vaesteks. Globaliseerumisajastul aga võivad peremees ja sulane asuda teine teisel pool maakera ning solidaarsuse võimaluski kaob. Heaoluühiskonna algne eesmärk – pakkuda kõigile oma liikmetele turvalist elu – on tänapäeva riskiühiskonnas siiski ilmselt täitumatu igatsus. Postmodernne (heaoluühiskonna) poliitika ei taotlegi üldrahvalikku konsensust, aga väldib samas ka leppimatuid konflikte, ideoloogiliste vastandumiste fataalsust, klasside või rahvuste igipõlist viha. Tunnustatud on olukordade, huvide, identiteetide mitmesus. Igaühelt on oodatud valmisolek võtta vastu uusi väljakutseid, leida igas uues probleemsituatsioonis parim võimalik valik. Äärmusi kõrvale jättes on enamik ühiskonnaanalüütikuid ja ühiskondlikke liikumisi veen- dunud teatud „mõõduka võrdsustamise“ vajalikkuses. Lahendada on aga vaja järgmised väga rasked küsimused.
annaabi.ee 
