3. Verelakuunid (lacunae cavernosae sanguineae). Eriti laia valendikuga kapillaarsed, ainult endoteeliga kaetud vereruumid, mille täitumisel organ jäigastub. 33. Neerupealise ehitus ja funktsioon Neerupealise (glandula suprarenalis) koor moodustab 90% näärme kaalust. Sidekoelisest kihnust kulgevad näärme parenhüümi kapillaarid - sinusoidid - ja sidekoelised septid. Koosneb kolmest tsoonist: glomeruloostsoon (toodab mineralokortikoide, epiteelirakud paiknevad konglomeraatidena), fastsikulaattsoon (toodab glükokortikoide, rakud sisaldavad lipoidtilgakesi) ja retikulaartsoon (toodab androgeenseid hormoone ja vähesel määral glükokortikoide, rakud sisaldavad kollast pigmenti ning lipoidtilgakesed puuduvad). Säsi rakud on kromafiinsed. Säsi toodab adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini. Säsi rakud paiknevad väätidena, mida ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. 34. Seljaaju hallaine
langetab vere kaltsiumi taset (parafollikuliaarrakud). Neerupealised Paiknevad neerude ülemist poolust ümbritsevas rasvkoes. Näärmeid katab sidekoeline kapsel ja parenhüüm on jaotunud koore- ja säsiosaks. Neerupealise koor allub hüpfüüsi eessagara toodetava adrenokortikotropiini (ACTH) mõjule. 1. Neerupealise koor Koosneb kolmest selgelt piiritlenud tsoonist: glomeruloostsoon - zona glomerulosa - toodab mineralokortikoide (nt aldosteroon). Rakud paiknevad siin ringjate gruppidena fastsikulaattsoon - zona fasciculate - toodab glükokortikoide (kortisool). Rakud moodustavad välispinna suhtes risti paiknevaid sammasjaid struktuur ja sinusoidid. retikulaartsoon - zona reticularis - toodab androgeenseid hormoone ja veidi glükokortikoide. Rakud ja sinusoidid paiknevad võrkjalt. 2. Neerupealise säsi Toodab adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini. Rakud paiknevad väätidena ja neid ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Pankrease saarekesed