välja nn auhoov (pr k – cour d`honneur ) – kolme hoonetiivaga piiratud, kuid fassaadiküljel avatud esindushoov. Joonis 13. Kirik Vierzehnheiligenis plaan 14 KLASSITSISM Klassitsistliku arhitektuuri peamisi tunnuseid on sammas. Fassaadide ilmestamiseks kasutati sammaste rühmi, mis moodustasid fassaadi keskele kas etteulatuva sammasportikuse, meenutades sellega kreeka templi esikülge, või fassaadipinnalt taanduva sammaslodža. Klassitsistliku arhitektuuri üks meelisvorme oli hoone keskosa kohale ehitatud kuppel. Sakraalhooned loodi tsentraalehitistena, neid krooniv kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. Kuplit kasutati ka paljudel ühiskondlikel hoonetel. Klassitsismiajastul loodi palju triumfi- ja memoriaalehitisi: auväravaid, võidukaari, triumfisambaid. Viimased on eriti iseloomulikud ampiirstiilile, milles võeti otseselt eeskuju
mida iseloomustasid massiivne terviklikkus, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Varaklassitsismis säilisid küll veel barokk- ja rokokooarhitektuurile omased detailid, aga nad allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale. Üks peamisi tunnuseid klassitsistlikus arhitektuuris on sammas. Fassaadide ilmestamiseks kasutati sammaste rühmi, mis moodustasid fassaadi keskele kas etteulatuva sammasportikuse, meenutades sellega kreeka templi esikülge, või fassaadipinnalt taanduva sammaslodža. Kasutati ka poolsambaid ja pilastreid, skulptuurset dekoori. Reljeefid katsid fassaadide kohal asetsevaid viile. Ümarskulptuurid seintel olid paigutatud niššidesse range jaotuse alusel. Meelisvormiks (eriti sakraalhoonetel) kujunes hoone keskosa kohale ehitatud kuppel, lemmikelemendiks portikus. Sakraalhooned loodi tsentraalehitistena, neid krooniv kuppel meenutas antiikset sammastega ümbritsetud ümartemplit. Muuseumihoonete ehitamisel juhinduti kreeka
annaabi.ee 
