Kahes majas olid kahjustatud palgid asendatud uutega (Joonis 2.8 paremal). 2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused Suurem osa välisseina probleemidest olid seotud liigse niiskuskoormusega ning materjalide või ehitustööde kvaliteediga. Välisseinte kriitilised kohad ja kahjustuste peamised põhjused olid: välisseina liitumine vundamendiga (liiga madal vundament, vajunud vundament, vundamendil hüdroisolatsiooni puudumine); sademevee sattumine fassaadipinnale (liiga lühike räästas ja puuduvad vihmaveesüsteemid); puudulik sademevee juhtimine fassaadilt, eelkõige akende ja välisseina liitekohtadest (aknalt seinale valguv vesi, liiglühikesed ääreplekid). Kõiki eelnimetatud puudusi suuremal või väiksemal määral põhjustab liigniiskus. Ligikaudu pooltel uuritud elamutest esines niiskuskahjustusi, mis olid tingitud puuduvast hüdroisolatsioonist vundamendi ja esimese palgirea vahel. Kuna vundamendi ja esimese
tühjakspudenenud kivide vahed, liiga madalad vundamendid (või ümbritseva maapinna tõus) ja vundamendi serva sademete eest kaitsmata jätmine või selle kaitsmiseks mõeldud mördiga tehtud kalde lagunemine. Peamised kriitilised kohad välisseinte juures ja välisseinte kahjustuste peamised põhjused olid välisseina liitumine vundamendiga (liiga madal vundament, vajunud vundament, vundamendil hüdroisolatsiooni puudumine, välja astuv sokkel), sademevee sattumine fassaadipinnale (puuduvad vihmaveesüsteemid), puudulik sademevee juhtimine fassaadilt, eelkõige akende ja välisseina liitekohtadest (aknalt seinale valguv vesi, liiglühikesed ääreplekid). Katuste ja katuslagede peamised kahjustused olid lekkiv katusekate, katuse puudulik hooldus (sammal, puulehed katusel), katusekatte puudulik kinnitus, katusekatte aluse läbivajumised, puudulikud ääre-, serva- ja katteplekid, ebatihedused katusekattest läbiviikude juures (korsten, antennid, ventilatsioonilõõr vms
annaabi.ee 
