registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01.1988 aadressil Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere mnt. 6b). Linnuse asukohta ümbritseb muinsuskaitse piiranguvöönd. Härrastemaja Mõisa härrastemaja pärineb 18. sajandi teisest poolest, ümbehitatuna 19. sajandi teisel poolel hoonealune pind 655,6 m2. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid. Hoone siseruumid on täielikult ümberehitatud ja kõik ajastupärased sisearhitektuuri elemendid hävinud. Algse ruumilahenduse välja selgitamine eeldab vastava ahitektuuriajaloolise uuringu teostamist koos selleks vajalike seina- ja vundamendisondaaidega. Hoone põhjapoolse osa all on soklikorrus ning hoone keskosa ja põhjatiiva all keldriruumid. Ait-kuivati
..50cm pikkust ja 12...15cm laiust hööveldatud sirgete servadega lauda, mille alumisele küljele on kinnitatud käepide. Vuukimislauaks võib kasutada ka krohvihõõrukit. Vuukimiseks vajalik mört asetatakse kelluga vuukimislauale. Vuukimisel surutakse mörti vuukimislaualt vuukraua abil tühivuugi õõnde. Libistades vuukrauaga piki täidetud vuuki valmibki kumervuuk. Kumervuuk tehakse harilikult välimiselt teisaldatavatelt töölavadelt. 7.4.2 Tellisseinte vooderdamine. Seinte fassaadipindu saab nägusamaks, dekoratiivsemaks ja ühtlasi ilmastikukindlamaks teha välisseinte vooderdamise teel. Voodriks võib kasutada väga mitmesuguseid materjale. Eestis kasutatakse seinte vooderdamiseks peamiselt korrapärase väliskujuga silikaattelliseid ja põletatud savist punaseid pilutelliseid, nn. fassaaditelliseid . Need laotakse seina ladumise käigus müüritise välimiste pindridadena, või siis jäetakse fassaaditelliste ja seina põhimüüritise vahele õhuvahe, mis
annaabi.ee 
