aastal von Thurnidele, kuid sama sajandi lõpul läks ta de la Gardie'de aadliperekonna kätte. Põhjasõja järgselt kinkis Vene Imperaator Peeter Suur mõisa 1725. aastal Andres von Drewninckile. 1807. aastal siirdus mõis Pilar von Pilchaude aadliperekonna valdusse, kelle kätte jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa peahoone oli kõrgel soklil asetsenud barokne puitehitis. Hoonet ilmestas murdkelpkatus, ebasümmeetriline fassaadilahendus viitas sellele, et seda oli mitmes järgus püstitatud ja ümber ehitatud. Tõenäoliselt pärines suur osa hoonest 18.sajandist, kuid selles võis sisalduda ka vanemaid osi, samuti ehtitati seda 19.sajandil mitmeti ümber. Audru mõisa peahoone(18.saj keskpaik, hävinud) Alates 1920ndatest aastatest kuni 1939. aastani tegutses hoones kool, seejärel jäi ta tühjaks, lagunes ja lammutati 1950ndate aastate alguses. Praegu asub samas kohas 1956-58 ehitatud
tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse segamörte sageli. KROHVIMINE · Kergkruusplokkidest seina krohvimine Fassaadide viimistlusvariante on palju, kuid üks vanemaid ja levinumaid meetodeid on krohvimine. Krohv loob ühtse ja nägusa tervikfassaadi ning kaitseb samas konstruktsiooni ilmastikumõjude eest. Fassaadilahendus tuleb välja valida juba maja projekteerimisel. Olemasolevate hoonete puhul tuleb enne renoveerimist aluspind üle kontrollida ning vastavalt seinakonstruktsioonile ja maja arhitektuurile valida sobiv lahendus. Lahenduses tuuakse ära segu margid, kulunorm ja kogus, kihi paksus, vajaduse korral tugevdusprofiilid ja armeerimisvõrgud, soojustuse paigaldamisel ka tüüblid. Seega kui hoone viimistleda väljatöötatud krohvisüsteemi alusel, võib klient olla kindel selle kvaliteedis
Kõrgrenessanss 74 oli soosinud tsentraalehitisi, Vignola aga ühendas basilikaalse põhiplaani kupliga. Kesklööv on kaetud hiiglasliku silindervõlviga, külglööve asendavad kabeliread. Interjööri valgustavad kabelite kohal asuvad aknad, altarit aga kupli aknad. Poolhämara pikihoone ja heledalt valgustatud altariosa dramaatiline kontrast loob pingestatud ruumimõju. Kuigi kiriku fassaadilahendus pole päris uudne ( kaheks horisontaalseks osaks jaotatud fassaad oli Itaalias traditsiooniline ) tõi Vignola, veelgi enam aga ehitise jätkaja G. della Porta ( 1537-1602 ) sisse rea uuendusi. Fassaad koosneb kahest tasandist, ülemine osa on alumisest kitsam. Seinapinda pingestavad paarikaupa asetatud pilastrid ja nissid, rahutud voluudid, mis varjavad üleminekut laiemalt osalt kitsamale, annavad sellele erilise liikuvuse. Nii on II Gesu
annaabi.ee 
