erakondadesse ja osalemine, osalemine Vabadussõjas, metsavendade varjamine) 1950a. märtsipleenumiga algasid puhastused-repressioonid võimuladvikus. Meelis Maripuu vaatleb aga „Külma sõja aegseid näidisprotsesse“ isikute üle mis toimusid 1960 aastatel, keda süüdistati natsionaalsotsialistliku reziimi kuritegudes. Toob välja selle põhjused ja arengu alates 1943a aprillist, kui NSVL võttis vastu seaduse nr 39 „Karistusmääradest Saksa fasistlikele roimaritele, kes on süüdi Nõukogude tsiviilelanikkonna ja vangistatud punaarmeelaste tapmistes ja piinamistes, spioonidele, kodumaareeturiteleNõukogude kodanike seast ja nende käsilastele“. Näidisprotsesside läbiviimine: Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas ja Vene Füderatsioonis. Iseloomustab 5 kohtuprotsessi mis toimusid Eesti NSVs, kuidas neid ettevalmistati, läbiviidi, kuidas kajastati ning millised tagajärjed olid.
1930. aastate algul tabasid Jaapanit tõsised majandusraskused, mis ei jätnud mõjutamata ka poliitilist elu. Üha rohkem tõstsid pead noored ohvitserid, kes nõudsid armee ja laevastiku moderniseerimise kiirendamist ning võitluse aktiviseerimist mõjuvõimu pärast maailmas. Ka hakati üha enam rääkima nagu oleks jaapanlaste üllaks ülesandeks vabastada, valgustada ja juhtida Aasia rahvaid. Levitati loosungit: "Aasia asiaatidele!" Liitlaste otsingul hakati lähenema fasistlikele riikidele Euroopas - Saksamaale ja Itaaliale. Valmistuti ka "väikeseks sõjaks" Hiinas, mille juhid ei tahtnud tunnistada jaapanlaste pretensioone ülemvõimule Aasias. 1936. a. hoogustas Jaapan oma ettevalmistusi sõjaks. 25. XI 1936 sõlmiti Saksamaa ja Jaapani vahel Antikomiterni pakt. 1937.a. juulis alustasid Jaapani väed sissetungi Põhja- Hiinasse, hiljem ka Kesk- ja Lõuna Hiinasse. HIINA. Võrreldes Jaapaniga oli Hiina nõrk ja mahajäänud maa. Võõramaine Qingi (manzdu)
annaabi.ee 
