Enne 1914. a. oli suuri kapitalimahutusi Venemaale tehtud, nüüd pandi aga suuremat rõhku kodumaise tööstuse arendamiseks. SISEPOLIITIKA. Erinevalt Inglismaast oli Prantsusmaal palju parteisid. Koalitsioonivalitsustes osales mitmeid üksteisele lähedaste eesmärkide ja programmidega parteisid. Seetõttu olid sagedased valitsuskriisid, kus üks valitsus püsis võimul napilt pool aastat. 1934. a. tõstsid Prantsusmaal pead fasistid, kes püüdsid võimu haarata. See sundis fasismivastaseid jõude kokku hoidma. Toimusid antifasistlikud miitingud, kus osalesid ka kommunistid. VÄLISPOLIITIKA. Ehkki Prantsusmaa välispoliitiline seisund oli pärast Esimest maailmasõda väga hea, tunti siiski muret oma riigi julgeoleku pärast. 1925. a. Locarno kokkulepped vähendasid küll hirmusid, kuid 1933. a., kui Saksamaal tuli võimule Hitler, oli taas põhjust rahutuseks. Hitler ei varjanudki, et peab Prantsusmaad oma vaenlaseks.
Tööstuse arengule mõjusid soodsalt ka Versailles' rahulepinguga saadud territoriaalsed liidendused. SISEPOLIITIKA. Erinevalt Inglismaast oli Prantsusmaal palju parteisid. Koalitsioonivalitsustes osales mitmeid üksteisele lähedaste eesmärkide ja programmidega parteisid. Seetõttu olid sagedased valitsuskriisid, kus üks valitsus püsis võimul napilt pool aastat. 1934. a. tõstsid Prantsusmaal pead fasistid, kes püüdsid võimu haarata. See sundis fasismivastaseid jõude kokku hoidma. Toimusid antifasistlikud miitingud, kus osalesid ka kommunistid. Juba 1920. aastatel olid kommunistid hakanud lähenema teistele pahempoolsetele erakondadele. 1936. a. kirjutati alla kokkuleppele Rahvarinde moodustamise kohta, kus osalesid kommunistid koos pahempoolsete kodanlike erakondadega. Samal aastal toimunud Rahvuskogu valimistel Rahvarinne võitis ning sotsialistist peaministri juhtimisel viis see valitsus läbi üsna ulatuslikke sotsiaalmajanduslikke reforme.
annaabi.ee 
