Arhitektuur renessansist klassitsismini Antud iseseisvas töös võtan vaatluse alla arhitektuuri alates renessansist kuni klassitsismini. Ülevaate saab antud perioodide arhitektuurilistest üldpõhimõtetest; ehitiste funktsioonidest ja põhiplaanist; välisvaate üldilmest ja detailidest ehitistel, fasaadidel ning kaunistuselementide kasutuselevõtust interjööris. Töö teises osas kirjeldan ja võrdlen barokiajastul ehitatud Sargvere mõisat ja kõrgklassitsistlikul perioodil ehitatud Saku mõisat. Vararenessansi puhul oli mõju kõige tugevam just arhitektuuris. 15. sajand tõi kaasa järsu murrangu Filippo Brunelleschi kavandiga Firenze toomkiriku nelitise kohale kuppel luua ning see sai
15. saj. Keskpaigal taandus kindlus ja laienes jõukuse näitamine. Aknad kaunistusi. SITTOW madalmaade üks kuulsamaid kunstnike kes oli eesti päritolu. Peamiselt eestis muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole ja ei püüdnud end eraldada nagu gooti elamud. tegeles kaubalinnades, eriti elav oli raidkunst. PASSER hollandi kunstnik kes suri tallinnas, tuntuimad Võeti aina rohkem kasutusele antiikarhidektuurist laenatud detaile, eriti fasaadidel. LEON BATTISTA teosed on mustpeade maja fassaad ja Pontus Dela Gardie kauamonument toomkirikus. ALBERTI uue palazzo levik (akente vahel pilastrid). Pilastrite ja akende vaheldumine muutis fassaadi elavamaks. Arvas et matemaatiliselt väljendatud proportsioonid on kõige jumalikumad. LORENZO GHIBERTI skulptor. Tegi Firenze toomkirikusse põhjapoolse pronksukse 28st kullatud pronksist reieefi mis kujutasid vana testamendi sündmusi
esteetilistel põhjustel. Sama kehtib ka raudsõrestike kasutamise kohta vabrikutes. Williamm Strutt ehitas koos äripartner Richard Arkwrightiga kuuekorruselise vabriku, milles kasutasid katmata raudposte. See ehitis enam ei eksisteeri, kuid olemas on viiekorruseline tellisseintega malmpostide ja –taladega linaketrusvabrik, mille ehitasid Messrs Benyon, Bage ja Marshall 1796. aastal. Selline ehitusviis, kus puitu ei kasutatud hakkas kohe levima. Kerkis igale poole rauast vabrikuid. Fasaadidel esinevad detailid järgisid veel tolle aja itaalialikku või gootipärast stiili, kuid tagaküljel meenutab motiivide puudumine kahekümnenda sajandi asjalikkust. Fassaadikujunduses hakati kasutama täiesti tasapinnalist klaasi. Pevsneri arust pole teada, kuna arhitektidele hakkasid raudhoone meeldima, kuid arvata võib, et raudsillad koos oma elegantsiga olid esimesteks pääsukesteks. Ainult raua kasutamine võimaldas sildadel olla nii nõtked. Näiteks sild, mille lasi
annaabi.ee 
