Ka Saksamaa ei tahtnud teistest kehvem olla: rajama hakati luksuslikke parke ja suveresidentse. Inglismaal valitses aga palladianistlik laad. Holland pidas aga silmas mugavust ja praktilisust, raekojad olid näiteks lihtsa fassaadiga ja kõrge katusega hooned. Klassitsismi arhitektuuris püüti vabaneda renessansiaegsetest antiigitõlgendustest, taheti jõuda puhta, algse ja õige antiigi juurde. Tekkisid lossid, mille fasaadid hakkasid meenutama templit. Ehitised olid sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud (vastupidiselt baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele). Omasteks joonteks said lihtsus, rangus ja reeglipärasus. Klassitsistliku kuppelehitiste kuulsaimaks näiteks on Pantheon ja Iisaku kirik. Leivisid ka arhitektuurilised monumendid, ilma praktilise funktsioonita ehitised (triumfikaared, võidusambad, auväravad). Muutused leidsid aset ka
funktsiooni. See on pidevas kontaktis niiske maapinnaga, kohati isegi surveveega. Plaatide kleepimiseks kasutatakse bituumenliimi. Plaadi tagumisele pinnale pannakse 6 taldrikusuurust pätsi, ning seejärel surutakse plaat vastu isolatsiooni, ning surutakse kinni. Soojustusmaterjalidest kasutatakse EPS, XPS ja vahtklaasi. (http://www.scieroofing.com/tanking.htm)Probleemne osa sokkel Niiskuskoormuse seisukohalt jaguneb vertikaalne hooneosa kolmeks: fasaadid, sokkel ja keldrisein. Fasaadile mõjub vihmavesi ja mööda pinda alla jooksev vesi. Allpool läheb fasaad üle sokkliks, kus mõjuvad lisaks eelnevale veel pinnasevesi, pritsvesi, lumevesi, lisaks veel mustus ja soolad. Soklile mõjuvad veel mehaanilised löögid. Niiskustehniliselt peab sokli joon olema min 50 cm üle maapinna. Soklikrohvid tuleks valida selliselt, et nad oleksid püsivad: · vastupidavad mehaanillistele koormustele · püsivad vee suhtes