hoopleja, narr. - Situatsioonikoomika keeruline koomika loomisviis, kus luuakse naljakad olukorrad, nt commedia dell' arte. Nende mängimine on näitleja jaoks treeningu eest. - Sõnakoomika koomiline efekt luuakse veidrate väljenduste, ebakohasuse, murdekeele, metafooride kaudu. Komöödia alazanrid: · farss olustikulised, põhiliselt situatsioonikoomikal rajatud tekstid. Juured keskajast, kui piibliteemaliste suurte näidendite keskel olid farsilaadsed etendused. Algselt tähendas vaimuliku draama koomilist vahepala. · jant jäme situatsioonikoomikal põhinev näidend. Eesti teater on arenenud külajandist. · vodevill peenem, peenutsev kõrgklassikoomika. Kerge komöödia kupleede, tantsunumbrite, keerulise intriigi ja lõbusa dialoogiga. · skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, lühem kui jant. · satiir ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist.
kuningaks saada. ,,Hamlet" kuulsaim tragöödia, meenutab don Quijote'i, inspireeritud ladinakeelsest kroonikast ,,Taanlaste teod", läbib surma-teema. Hispaania näitekirjandust mõjutasid antiik ja hiliskeskaeg. 16.saj algul kirjutati seal lühinäidendeid. Lavastati autosakramentaale (miraaklitesanased pühad toimingud), müsteeriume, eklooge, intermeediume (argielu naljakatel seikatel põhinevad farsilaadsed lood, mida pandi draamavaatuste vahele publiku lõbustamiseks). Algul toimusid etendused siseõues ja platsil, 16.saj hakati teatreid rajama. Publiku seas oli nii ülikuid kui lihtinimesi. Lope de Vega on hispaania näitekirjanik. Vega kirjutas ~500 näidendit eri zanreis. Ta määratles draama esteetilised põhimõtted. Komöödia tähendas näidendit Hispaanias. Vega meelest pole aja- ja kohapiirangud head, ka antiikteatri eeskuju ei sobi Hispaaniasse, kuna on vaja kiiremat ja elavamat sisu
annaabi.ee 
