ja enamasti nad ei soovi. Ebaõiglaselt kannatanud inimene tajub jumalate tohutut jõudu, ent peab neid pigem pahatahtlikeks ja halbadeks. OIDIPUSE VARIATSIOONID Pärast antiiki tekkis huvi Oidipuse loo vastu taas renessansiajal ning on kestnud tänapäevani. 17.-18. sajand: Pierre Corneille', John Drydeni, Voltaire'i draamad. 19. sajand: Friedrich Hölderlin, "Kuningas Oidipus"; Heinrich von Kleist, "Purunenud kruus"; koomiline, farsilaadne versioon Percey B. Shelleylt. 20. sajandil on Oidipus olnud populaarseim antiiktragöödia kangelane. Tuntuimad teosed: W. B. Yeats, "Kuningas Oidipus" ja "Oidipus Kolonoses"; A. Gide, "Oidipus"; J. Cocteau, "Kuningas Oidipus"; T. S. Eliot, "Riigivanem"; Pier Paolo Pasolini film "Edipo Re" (1967); Igor Stravinski ooper-oratoorium "Oedipus Rex" OIDIPUSE KOMPLEKS "On enda emade teotusest ju meeste poolt / und nähtud tihti
Klassikalised võtted: Karakterikoomika kasutamine, keelekoomika ja situatsioonikoomika. Rahvuslik alge olemas. ,,Vedelvorst" (1932) esietendus draamateatris 1932. aastal. Mikumärdi kõrval teine tuntum näidend. Sai samasuguse menu osaliseks, kui Mikumärdi. Keelekoomikale, kasuta folkloorset ainest ja keeletarvidust: kõnekäänud jms. Raudsepp käis rahvaluule arhiivis materjali kogumas. ,,Salongis ja kongis" (1933) teist tüüpi, pole külakomöödia ja ,,Roosad prillid" (1934) farsilaadne ühe üürisuvila elu. 3. Hilislooming (pilt on üsna heterogeenne ühtlast kõrgtaset ei säilita. ,,Vaheliku vapustused" (1942) näidend. Kirjutatud Saksa okupatsiooni ajal. Poliitiline allegooria. Enn Vaigur 1930ndate draamakirjanduse debüntant. ,,Kraanihallid" (1935) sai menutükiks tollel ajal, samamoodi nagu Raudsepa draamad. Henrik Visnapuu katsetas 1930ndatel külateatriga, kuid ei jäänud meelde. August Mälk suutis rahvalikku koodi tabada ka draama vormis
annaabi.ee 
