basseinide süsteem.Aed ja hoone ühendatud kesk ja kõrvaltelgedega. Trepid, bpurskkaevud, pergolad, aed jagatud kvartaliteks ja omakorda ruutudeks, labürindid, 17 saj muudeti aeda. Selle aia veesüsteemid olid eeskujuks kuni 18.saj- ini. Samuti projekteeris P.ligori ka Vatikanis. 7. Vatikan kasutas ka teist kuulsat projekteerijat G. Vignolat 1507-1573). Tema kuulsamad aiad olid: 16 saj algusest Orti Farnesiani mis olid Farnese suguvõsa aiad, ehitati Rooma Palatiumi künka nõlvale. Kasvatati taimeharuldusi. 8. Tähtsad aiad 16 sajandil Roomas: a. Villa Medici Monte Piniciolla b. Villa Lante Bagnaias autor Vignola alustati 1560 ja valmis 1573. Hoone ees suur parter, mille keskel suur purskkaev, teraasid, huvitavalt regulaariaiga liituv ja vastandiks olev park. c. Vignola ehitas ka teise aia Capraraola Palazzo Farnese d
koirohi, Artemisia abrotanum, oregaano, münt, salvei. Kannike, nurmenukk, rukkilill, Aquilegia, alpikann, tokkroos, saialill, malva, kukekannus, roosid, liiliad, iiris, hüatsint, tulbid, nartsissid, ülane, maikelluke, moonid, krookus. Orto variandid: Pratelli, prati, orticini: korrapärase kujuga ruudud, täidetud aromaatsete rohttaimede ja lilledega, nagu aas. Ruutude nurki või keskpunkte võisid rõhutada viljapuud (villa Farnesiani). Prato: suurem ala kaetud muru või niidutaimedega. Viljapuuaeda ja "metsa" defineerisid neis kasvavad taimed, mitte nende kuju või paigutus hoonete või reljeefi suhtes. Metsas kasvasid metsapuud, viljapuuaias viljapuud. Puud olid tihti istutatud sirgetesse ridadesse või quicunx- mustris: neli puud ruudu nurkades ja üks keskel. Leidus ka looduslikku paigutust. Viljapuuaed: granaatõun, õun, pirn, kirss, ploom, apelsin, sidrun, virsik, aprikoos, mandel,
annaabi.ee 
