Täisnimi: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni Sündinud: 6. märts 1475, Itaalias Toscana maakonnas. Suri 18. veebruaril 1564 (88-aastasena) 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Tema varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud ning Giotto, Masaccio, Donatello ja de Quercia teosed. Michelangelo arhitektuurilised tööd on: Püha Peetruse basiilika, Piazza del Campidoglio, Palazzo Farnese, San Giovanni dei Fiorentini, Sforza kabel, Santa Maria Maggiore basiilika, Porta Pia ja Santa Maria degli Angeli jpm. Püha Peetruse Basiilika Basilica Sancti Petri (ladina), Basilica Papale di San Pietro in Vaticano (itaalia) Asukoht: Vatikan 1506-1626 Renessans ja barokk Teised arhitektid: Dona...
olevad mehed kandsid kandilist rätikut või lühikest ruudulist mantlit. 6.sajandi keskpaigas eKr andis keep teed lühikesele poolringikujulisele tebennale, mis mähiti parema kaenla alt läbi üle vasaku õla. Tebenna eeskujuks võis olla kreeka chlamys, mida kandsid ka mehed, see sai aga hiljem ise eelkäijaks rooma toogale. Valitsejad ja aristokraadid kandsid tebennat valge tikitud tuunika peal. Aja jooksul muutus tebenna pikemaks ja ulatus lõpuks pahkluuni. Isola Farnesest leitud Apollo terrakotakuju on pärit etruski kunsti kõrgajast u 510 eKr ning kujutab jumalat põlvini 18 tuunikas ja tebennas. Kesk ja alamklass kandsid samade rõivaesemete lihtsamaid variante, talupoegade igapäevaseks kehakatteks olid tuunika ja keep, mõnikord ka nahast säärekaitsed. Jalanõud: Varasel ajajärgul ei kasutatud jalatseid üldse, hilisematel aegadel sai neist staatuse sümbol
olevad mehed kandsid kandilist rätikut või lühikest ruudulist mantlit. 6.sajandi keskpaigas eKr andis keep teed lühikesele poolringikujulisele tebennale, mis mähiti parema kaenla alt läbi üle vasaku õla. Tebenna eeskujuks võis olla kreeka chlamys, mida kandsid ka mehed, see sai aga hiljem ise eelkäijaks rooma toogale. Valitsejad ja aristokraadid kandsid tebennat valge tikitud tuunika peal. Aja jooksul muutus tebenna pikemaks ja ulatus lõpuks pahkluuni. Isola Farnesest leitud Apollo terrakotakuju on pärit etruski kunsti kõrgajast u 510 eKr ning kujutab jumalat põlvini 18 tuunikas ja tebennas. Kesk ja alamklass kandsid samade rõivaesemete lihtsamaid variante, talupoegade igapäevaseks kehakatteks olid tuunika ja keep, mõnikord ka nahast säärekaitsed. Jalanõud: Varasel ajajärgul ei kasutatud jalatseid üldse, hilisematel aegadel sai neist staatuse sümbol
annaabi.ee 
