Neist apikaalne epiteelisisene jätke on kaetud haistmiskarvakestega, mille membraanil leiduvad retseptorid ärritaja molekulide vastuvõtuks, basaalne akson aga moodustab koos naaberaksonitega haistekimbu, mis suundub haistesibulasse. Hästi arenenud haistmisvõimega loomadel on nii ninakoopa haistmisala kui ka haistmisnärvi kiudude arv suurem kui nõrga haistmisvõimega liikidel. Kui inimese haistmisregioonis on umbes 10 miljonit haistmisrakku, siis saksa lambakoeral aga 220 miljonit. Farmiloomadest on haistmine kõige rohkem arenenud hobusel. Haistmisärritajatele reageerivad nina limaskestas ka osa kolmiknärvi vabadest nävilõpmetest, samuti neelu piirkonna uitnärvi ja keeleneelunärvi kiud. Haistmissibulast kulgevad haistmiskulgla kaudu tsentraalsed ühendusteed hüpotaalamuse vegetatiivsete tuumadeni, mis reguleerivad loomade söömis-, joomis-, kaitse- ja seksuaalset käitumist. Ühendusteed kulgevad ka subkortikaalsete tuumadeni, millede erutamine mõjutab loomade käitumist
Neist apikaalne epiteelisisene jätke on kaetud haistmiskarvakestega, mille membraanil leiduvad retseptorid ärritaja molekulide vastuvõtuks, basaalne akson aga moodustab koos naaberaksonitega haistekimbu, mis suundub haistesibulasse. Hästi arenenud haistmisvõimega loomadel on nii ninakoopa haistmisala kui ka haistmisnärvi kiudude arv suurem kui nõrga haistmisvõimega liikidel. Kui inimese haistmisregioonis on umbes 10 miljonit haistmisrakku, siis saksa lambakoeral aga 220 miljonit. Farmiloomadest on haistmine kõige rohkem arenenud hobusel. Haistmisärritajatele reageerivad nina limaskestas ka osa kolmiknärvi vabadest nävilõpmetest, samuti neelu piirkonna uitnärvi ja keeleneelunärvi kiud. Haistmissibulast kulgevad haistmiskulgla kaudu tsentraalsed ühendusteed hüpotaalamuse vegetatiivsete tuumadeni, mis reguleerivad loomade söömis-, joomis-, kaitse- ja seksuaalset käitumist. Ühendusteed kulgevad ka subkortikaalsete tuumadeni, millede erutamine mõjutab loomade käitumist
annaabi.ee 
