F armakoloogia uurib: Ravimite füüsikalisi ja keemilisi omadusi Farmakodünaamikat ehk ravimite toimet organismis Farmakokineetikat ehk ravimite muundumist organismis Ravimite meditsiinilist kasutust Farmakoloogia harud: Eksperimentaalne farmakoloogia uurib ravimite toimet katseloomadel ja muudes test-süsteemides (rakukultuurid, modelleerimine arvuti abil) Kliiniline farmakoloogia uurib ravimite toimet Farmakoloogide ülesanneteks on Välja töötada ja testida uusi ravimeid Selgitada haiguste olemust ravimite toimemehhanismi kaudu Läbi viia õppetööd ja täienduskursusi Põhilised ravimvormid on Tablett, kapsel Pulber, graanul Salv, kreem Suposiit ehk küünal Plaaster Lahus Aerosool ehk sprei Ravimeid saab rühmitada : Väljastamise alusel (retsept vs käsimüük) Toime alusel (valuvaigistid, uinutid, rahustid jne)
ravimite toimet, raviomadusi ja füsiolooogilist mõju. 14 Kujunema hakkas arusaam, et ravimi (nt alkaloidi) toime mõistmiseks ei piisa teadmisest selle molekuli eri aatomite arvu kohta, vaid oluline on ka molekuli struktuur. Farmaatsial on olnud tihe side keemiaga juba aastatuhandeid. Farmakoloogia tihedam seostumine keemiateadusega algas 1840. aastatel. Siis avastati (Alexander Ure, (?-?)) 14 Tartu omaaegsete kuulsate farmakoloogide (Buchheim ja Schmiedeberg) ja farmatseutide (Georg Dragendorff, 1836-1898) kohta vt: Eesti Arstiteaduse Ajaloost, (Tartu, 1996). 23 ravimite juures nn biotransformatsiooni fenomen. Ravimid nimelt valdavalt teevad organismis läbi keemilised muutused milledest arusaamine on oluline mõistmaks ravimite toimet ning selle toime ajalist dimensiooni (fenomenil nimelt võib olla ka negatiivne mõju kui ravim organismis hoopis mürgiks muundub). 1860
annaabi.ee 
