· Arstiteadust on Tartu Ülikoolis (Academia Gustaviana) õpetatud selle avamisest 1632.a. peale. · Omaette kursusena ravimite nimeõpetus Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppekavas 1689.a. · 1847.a. asus professori kohale Rudolf Buchheim, asutas omal kulul oma elukohas laboratooriumi · Tartu on eksperimentaalse farmakoloogia sünnikoht · 1867. asus farmakoloogia kateedri juhi kohale Professor Oswald Schmiedeberg · Populariseeris oma teadusliku tegevusega farmakoloogiat kui iseseisvat distsipliini · Isoleeris alkaloid muskariini (kärbseseenest) ja antagonistide uurimisega pani aluse vegetatiivse närvisüsteemi farmakoloogiale Kliinilised ravimi uuringu faasid: I faas - Ravimi esimene manustamine inimesele (terved vabatahtlikud) II faas -Ravimi kliinilise toime esimene hindamine III faas - Kogu ravi efekti täies mahus hindamine. IV faas peale müügiloa saamist Platseeboefekt on inimese enesetunde
ühendite lihtsamaid analooge. Nt novokaiin kohalik tuimesti on kokaiini sarnane, kuid kergemini sünteesitav aine. 19. sajand siiski oli veel nö ,,ekslemise" aeg. Nii mõnedki keemilised ühendid, nt aspiriin, mis sünteesiti juba 1852, kuid mille raviomadused said tunnustuse alles 1899, pidid ootama oma aega, et leida koht meditsiinis. Uute ühendite loomine ja arstiteadusse kaasahaaramine oli niisiis veel juhuslik. Keemia kõrval sai 19. sajandil (selle lõpus) oluliseks farmakoloogiat edasi viivaks jõuks bakterioloogia, täpsemini haiguse bakterioloogiline teooria. Kujunes välja nakkushaiguste vastase võitluse metoodika, milles kesksel kohal oli esialgu immuunsuse küsimus. Viimast püüti tekitada eeskätt bioloogilisi saadusi vaktsiine ja antitoksiine kasutades. Nende uuringute käigus kujunes aga välja uudne ravimite toime kontseptsioon. Lõi selle P. Ehrlich, saksa loodusteadlane (Nobeli preemia 1908). Ehrlich oli juba noorelt
annaabi.ee 
