Arvatavasti 90% kogu Auschwitzi ohvritest surid Birkenaus. Põhiosa, igast kümnest inimesest üheksa olid juudid. Arvatakse, et Auschwitz II suri kokku umbes 1,6 miljonit inimest. Auschwitz III Auschwitz III, tuntud ka kui Monowitz, oli suurim all-laager Auschwitzis. Laager sai oma nime poola küla Monowice järgi. Monowitz oli tööstuslaagrite peakontor. Vajadus uue laagri järele tekkis siis, kui Saksamaa keemia firma IG Farbenindustrie A.G tahtis hakkata tootma sünteetilise kummi ja vedelkütust. Algselt pidavat uus laager rajatama Silesiasse, vaenlaste pommitajatest eemal. Lõplik otsus laagri asukoha kohta tehti detsembris 1940 ja jaanuaris 1941. Uueks asukohaks valiti Ida-Oswiecimi külad Dwory ja Monowice. Otsus laager just sinna rajada, põhines faktidel, et Dworu ja Monowice asusid heas geograafilises paigas. Seal oli juurdepääs vajalikele maavaradele, näiteks kivisöele. Asjale
Ruhri tööstuspiirkonna okupeerimisega. 1923. aastal tabas Saksamaad hüperinflatsioon (rahaväärtuse ülikiire langemine). (Krinal 1995:1939) Peale 1923. aastat väljus Saksamaa sõjajärgsest majanduslikust ja poliitilisest kriisist ning nende majandus hakkas arenema kasutades Ameerika ja Suurbritannia krediite. 1929. aastaks said monopolid ja trustid Saksa majanduses väga tähtsaks. Monopolid hakkasid kiiresti arenema. Näiteks I. G. Farbenindustrie loomisel 1925. aastal oli selle monopoli kapital 625 miljonit marka, aga mõne aasta pärst juba üle miljardi. Välismaine krediit võimaldas Saksa töösturitel tunduvalt suurendada ettevõtete tootmisvõimsusi. 1929. aastal oli Saksa tööstustoodangu üldmaht 13% suurem Esimese maailmasõja eelsest tasemest. Selleks ajaks oli Saksamaa tööstustoodete väljalase suurem kui Suurbritannial ja Prantsusmaal. Saksa põllumajandusega aga nii head lood
annaabi.ee 
