väikest maatüdrukukest laulmas, kes oli ooperimajas õppinud laulmist ooperifantoomi käe Paide Gümnaasium Kärt Päll 10R 2 all. See lõi kõik tummaks, sest nii kaunist häält polnud nad seal majas enam ammu kuulnud. Loomulikult peale seda võeti tütarlaps kohe etendustesse kaasa lööma ja anti talle peaosa. Vahepeal toimus ka veel muid seiklusi. Ooperifantoom oli ooperimaja all elav mees, kes oli endise direktori poeg. Fantoomiks kutsuti teda sellepärast, et ta elas keldrite sügavustes ja oskas suurepäraselt laulda. Ta üks näo pool oli maskiga kaetud, sest ta nägu oli moondunud. Esialgne muusikal etendus juba väga palju aastaid tagasi. Seega oli praegune etendus natukene vanaaegne, lauludel ja lauljatel polnud midagi viga, aga vanamoelisus paistis välja riietusest ja aksessuaaridest. Naiste kleidid olid uhked ja suurte kaunistustega. ,,Fantoom" oli üles seatud jällegist väga huvitavalt
ning antud situatsioonis tundub eitamine kõige kasulikum. Konfliktis osaleb tavaliselt kaks või rohkem osapoolt, juhul kui see pole inimese sisekonflikt, kuid kõik osapooled ei pruugi konflikti ühtemoodi tajuda. Tavaliselt need, kes on marjamaal, peavad situatsiooni veel talutavaks, ning need, kes on karjamaal, ei suuda üksi midagi ette võtta. Kuni veel kannatab olukorda taluda, võib edasi elada. Konflikti eitamise puhul võib see kasvada "fantoomiks" - keegi ei tea enam täpselt, millest see alguse sai, mis tegelikult juhtus, palju selles olukorras on reaalsust ning palju moonutatud informatsiooni. Jaatamine avab ukse lahendusele. Tekkinud olukorra sõnastamine soodustab lahenduse leidmist. Kõike, mis on sõnades väljendatud, saab arutada ja analüüsida. See, kas ja kuidas jõutakse reaalselt kõiki osapooli rahuldavale tulemusele, sõltub paljustki konkreetsest situatsioonist ning osapoolte taiplikkusest
annaabi.ee 
