,, Õpetus mateeriast ehk kehalisest substantsist" kirjutas Berkeley oma ,,Traktaadist inimtunnetuse alustest", ,,moodustas skeptismi peamise aluse ja toe, täpselt samal pinnal võrsusid ka kõik ateismi ja religiooni eitamise süsteemide patused õpetused". Berkeley luges end õigusega reformaatoriks religiooni filosoofiliste eesvõitlejate, usu kaitsjate leeris. Berkeley väidab, et abstraksed mõisted on ei ole olemuselt mitte ainult väärad vaid ka võimatud, filosoofilised fantoomid. Ta hülgab tühjad illusoorsed sõnad, millele ei vasta mitte mingisugust taju, nt: ulatuvus, liikumine, arv, ruum, aeg, õnn,headus. ,, Ei saa moodustada selget abstrakset ettekujutust liikumise või ulatuvuse kohta, ilma konkreetsete meeleliste kvaliteetideta nagu kiire ja aeglane, suur ja väike, ümmargune ja nelinurkne jne". ,, Ei ole niisugust asja", kinnitab George Berkeley, ,,nagu kümnetuhandik osa tollist, kuid on olemas kümnetuhandik osa miilist"
Nii omapärane vastuvõtt pidi pakkuma mileedile ohtralt materjali järelemõtlemiseks. Kuna ohvitseril ei näinud olevat kavatsust vestlust alustada, tõmbus mileedi sõiduki nurka ja mõtles läbi kõik oletused, mis tal peas tekkisid. Veerand tunni pärast hämmastas teda siiski teekonna pikkus ja ta kummardus akna poole, et näha, kuhu teda viiakse. Maju polnud enam näha, pimedusest kerkisid puud, mis möödusid kiiresti üksteise järel nagu fantoomid. Mileedi võpatas. «Aga me ei ole ju enam linnas, härra,» ütles ta. Ohvitser vaikis. «Ma hoiatan teid, mu härra. Kui te mulle ei ütle, kuhu mind viiakse, ei lähe ma enam kaugemale.» Ka sellele ähvardusele ei tulnud vastust. «Oh, see on liig. Appi, appi!» hüüdis mileedi. Ükski hääl ei vastanud talle, sõiduk jätkas endise kiirusega oma teed. Ohvitser näis raidkujuna. Mileedi silmitses ohvitseri temale omase õudse ilmega, mis harva jäi tulemusteta, ja