Samuti sõnadega võib solvata, motiveerida, hirmutada. Sõnad ja nende mõju on piiramatu – selline ongi ka kirjandus. Kunstina on see võimeline anna uusi ideesid, panna mõtlema ja kaasa tundma. Kirjandus on kujutav. Kirjandus loob terveid maailmu, mis paistavad reaalsed, nendesse sukeldudes. Meie käime kaasas teoste aja ja tegelastega, tunneme kaasa, jagame nende tundeid ja elamusi. Kirjandus võib saata lugejat kaugesse minevikku ja samuti fantastilisse tulevikku ning mõlemal kohal tunneb lugeja ennast nagu praegusel hetkel. Sooviks eraldi rõhutada poeesiat. Poeesia omab rütmi, mille abil seonduvad sõnad muusikasse. Poeesial on selline muusikaline harmoonia, mis edastab selliseid värve ja emotsioone, millega ei saa mõnikord isegi proosa hakkama. Kui tegemist on poeesiaga, siin omavad sõnad kõrgust ja kestvust, varjundeid. Just poeesias avaldub kirjanduse tõeline kunstipotentsiaal.
teoses: eestlased peaksid olema õnnelikud surma üle, sest nad ei oska oma eluga nagunii midagi peale hakata.) See osutab tugevalt eestlaste negatiivsetele külgedele. · Miljöö: Eesti küla eeldatavasti 19. sajandil. Mitte niivõrd ajaloolina kui kirjanduslik aegruum erinevate kirjanike, eriti Vilde teoste põhjal loodud kujutlus. Kogu küla inimasustust piirab mets; vahepeal põigatakse tegevustikuga ka fantastilisse ruumi põrgusse. · Iga peatükk algab ilmakirjeldusega ilm mõjutab tugevalt eestlase eksistentsi. Ilm avaldab peatüki alguses järgneva sündmustiku meeleolu. Tegevus toimub novembris olustik on pime, külm, ainus valgus on mahasadav lumi. Päike tuleb teoses välja ainult kaks korda (alguses ja lõpus). · Omavahel põimuvad fantastiline ja realistlik stiil, domineerib fantastiline kujutluslaad.
välismaal." Aastal 2001 mängis ta Kanada filmis ,,Glen Gould's reisid Venemaale aastal 1957 ", kus ta tõlgendas J. S. Bachi loomingut. Ise arvan , et Ivanovit mängis väga heal tasemel klaverit , sest ta suutis publiku enda mänguga kaasa haarata peaaegu alati . Samuti suutis ta isegi teise helilooja loomingusse ise ennast sisse tuua ning avaldas läbi oma tunnete enda stiili. Kindlasti omab ta oskust panna enda meeleolu ja tundeid oma fantastilisse mängu, mis haarabki inimesi kaasa. Minu arvates oli ta üsna karismaatiline pianist , vähamalt parim , keda ma siiani kohanud olen. Alguses arvasin, et sellest kontserdist tuleb üks suur pettumus , kuna algne trio osutus vaid pianisti sooloks. Lõpuks siiski arvasin , et see kontsert ja esitus oli väga erakordne ja fanatastiline, sest ma ei pidanud pettuma tema andes. Ta suutis kolme asemel üksinda selle töö ära teha ja pani inimesi kaasa elama.
annaabi.ee 
