sajandist on välja kaevatud. Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaalne, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur iluusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Eriti armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalituid aknaid ja uksi, millest paistavad fantasilised ehitised või maastikud. Tasapinnal ruumilise sügavuse mulje loomisel kasutatakse varjude avi ja perspektiivi, kuid viimasti mitte järjekindlalt. Maalide temaatika mitmekesine: mõne aine mütoloogiast või kirjanduses, osa maale kujutab olustikke, mõnes maalis on peamine maastike või isegi esemete kujutus (natüürmort). Ilmselt võeti mõnikord eeskujuks kreeka maalikunstnike teoseid. Popmeji seinamaalin on valminud mitme sajandi jooksul. Eristatakse nelja stiili, kuid
kujundatud maailmavaadet mitme rahva jaoks. 3. Filosoofiat all mõistame ka teatud filosoofilist mõtlemise viisi. See on seotud KRIITILINE mõtlemisega. Filosoofia alguseks on hakatud pidama aega, kui hakati kahtlema müütides, neisse suhtuti kriitiliselt. Filosoofilisele maailmapildile eelnes mütoloogiline maailmapilt- teadmised maailmast baseerusid müütidel. Müüdis on fantasilised olendid, situatsioonid, müüt on konkreetsem ajas ja ruumis kui muinasjutt. Muinasjuttudes on, et ,,Elas kord...", müüdis, et Trooja sõda toimus... Ruum muinasjutus- Seitsme maa ja mere taga...kus täpselt, seda pole teada; müüdis nt Odysseuse kojusõit on geograafiliselt määratletu, asjad on konkreetsemad. Müütidest lähtusid normid, kuidas inimene peab elama, kuid mingil ajal hakati selles kahtlema
annaabi.ee 
