Raudsepp tahtis ja oskas kirjutada nii, nagu laiale publikule meeldis. "Kunst kunsti pärast" põhimõtet ta ei tunnistanud. Tema meelest oli kunsti ülesandeks teenida elu ja pakkuda rahvale lõbu. Tema esimene näidend "Demobiliseeritud perekonnaisa" 1923 ärsats publikus kohe huvi. "Ameerika Kristus" (1926). Raudsepp teravndab ajastupahed koomiliseks, naerab nende üle ilma hukkamõistuta. "Sinimandria" (1927) on üks omapärasemaid komöödiad Eesti kirjanduses, sisult on see fantasiline. "Mikumärdi" (1929) kuulub lavaklassika hulka. Selle näidendiga taasavastas Raudsepp Eesti küla. Tegevus toimub kaasajal, viidatakse päevapoliitilistele seikadele, Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate linnadaamide eluviise. Teose väärtuseks on säravalt koomiliselt tegelastüübid ning tervmeelne ja rahvakeelne dialoog. Intriig hakkab hargnema popsiseaduse pinnalt. Peremees Jaak Jooran ei tunnista ühtki võimu enese üle
13 delicious maitsev + 13 delighted with sth. 14 delighted meelitatud - 14 dissapointed with sth/sb. 15 depressed rusutud - 15 drum their fingers 16 dreading kartma - 16 easing up 17 exhausted surmväsinud - 17 exited about sth. 18 exited põnevil + 18 faithful to sb. 19 express välja näitama + 19 friendly to/with sb. 20 fantastic fantasiline + 20 frightened of sth. 21 fascinating pilku köitev + 21 frown 22 fear hirm + 22 furious with sb. about sth. 23 filthy räpane + 23 get sb. down 24 flexible paindlik + 24 grateful to sb. for sth. 25 foolish rumal + 25 jelous of sb. 26 frightened hirmunud + 26 let sb. down 27 frustrated pettunud - 27 lick their lips
Teose avalalu ,,sünge mets", kust autor end oma nägemuse alguses leiab, näib kehastavat pattu. Oma ootamatu päästja Vergiliuse kohta viitab Dante, et Vergilius kui tema lemmikluuletaja kehastab inimmõistust. Koos Vergiliusega algab teekond, mis viib luuletaja läbi sünge põrguriigi. Jõudnud lõpuks puhastustule mäele, laskub Dante juurde tema uus teejuht, tema jumaldatu ning kõrgema teadvuse e usu sümbol Beatrice. ,,Põrgu" jääb meelde oma eriti jõulise groteski (fantasiline liialdus) ja kontrastidega: üks vapustav nägemus järgneb teisele. ,,Põrgus" kujundab Dante vaatepildi olukorrast, kus põrgusse sattunud pahelised inimesed on sunnitud olema. Eriti üksikasjalikut kirjeldab Dante kupeldajate nuhtlusi, kelle hulka arvab ka nii mõnegi paavsti. Nende karistuseks on leegitsev kaevutaoline auk, kuhu nad üksteise järel, pea alaspidi, kukuvad. ,,Puhastustules" grotesk ja satiir taanduvad. Puhastustule tippu on tõlgendatud kui maapealset
annaabi.ee 
