sellele vastanduvate jõududega. Ta kujutas elu vastandlikkust ning nüansside rikkust sama hästi kui suuri emotsionaalseid pingeid ja nägemusi. Aastal 1930 avaldas ta kogumiku "Lageda taeva all" ning 1935 "Kivi südamelt". Neis süveneb tema filosoofiline lähenemine hea ja halva vahelisse võitlusse. Ülepingutatud tundeküllased värvid tema varastest luuletustest on vaibunud, aga põhiliseks jääb siiski hiilgus. Underi delikaatsust peegeldavad enesevaatlused jäävad muutumatult fantaasiarikkaks. Looduskujundite kasutamine on sagedasem nagu ka sisemine enesevaatlus. 1930. teisel poolel keskendus Under tõlkimisele. 1940. aastal anti välja tema "Kogutud teosed". Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon on mitmeski mõjutanud Underi loomingut. Eesti kultuurile on Under mõjutajaks mitmel viisil. Underi noorusaegne looduluule vabastas tema kaasaegsed piirangutest. Tema küpse maailmanägemuse sügavus ja traditsioonilise vormi kasutamine mõjutas mitmeid teisi poeete
Ta kujutas elu vastandlikkust ning nüansside rikkust sama hästi kui suuri emotsionaalseid pingeid ja nägemusi. Aastal 1930 avaldas ta kogumiku “Lageda taeva all” ning 1935 “Kivi südamelt”. Neis süveneb tema filosoofiline lähenemine hea ja halva vahelisse võitlusse. Ülepingutatud tundeküllased värvid tema varastest luuletustest on vaibunud, aga põhiliseks jääb siiski hiilgus. Underi delikaatsust peegeldavad enesevaatlused jäävad muutumatult fantaasiarikkaks. Looduskujundite kasutamine on sagedasem nagu ka sisemine enesevaatlus. 1930. teisel poolel keskendus Under tõlkimisele. 1940. aastal anti välja tema “Kogutud teosed”. Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon on mitmeski mõjutanud Underi loomingut. Under mõjus uue ja julgena eesti luules, kus enne teda olid armastusluuletused olnud leebelt nukrameelsed ning kuhu jõudsid lõpuks ka rõõmsamad toonid. Hiljem pöördus Under inimeste õnneotsingu ja moraalsete probleemide poole
Mõtesta lahti määratlus: "realistlik muinasjutt". Autor ei pidanud fantaasiaks muinasjutlisi koletisi ja lendavaid vaipu, pigem reaaluse fantaseerimisse. Ta põimis omavahel tegelikkuse ja kujuteldava. Kuidas autor mõistab reaalsuse ja fantaasia, ärkveloleku ja unenäo suhet? Autor oli reaalsuse, fantaasia, unenäo ja ärkveloleku omavahel tugevasti põiminud. Reaalsuse muutis ta fantaasiarikkaks ning romaan oli kirjutatud justkui ühest seiklusest ärkvel olles, kuhu on ta sisse seganud unenäolised pildid. Unenäoline maailm Unenäo elementide põimumine tegelikkusega. Surnud mehe maja avaneb unenäolise maailmana, mis paljuski sarnaneb reaalsusega, kuid samal ajal on sellest irduv. Pigem on see ebareaalne reaalsus, mida iseloomustab ülim määramatus ja hajuvus (leia selle kohta tekstinäiteid!).
annaabi.ee 
