häält". Eelnevast tulenevalt kirjeldab Epikuros nelja looduse poolt inimesele antud kaanonit. Esimene on meeltetaju, mille hindamiseks kasutab Epikuros materialismi. Tõde ning tõeline on see, mida me vahetult tajume oma meelte varal nende kaudu saadud pilt või kujutlus vastab täielikult tajutava eseme olemusele. Ka need tajupildid, mis meie oma sisemuses kujunevad ning esile kerkivad, on tõelised näiteks unenäokujutlused, fantaasialooming , ainsaks erinevuseks välismaailmast saadavate tajupiltidega on see, et neil pole väljaspool meid vastavat objekti, kuid see ei vähenda veel nende tõeväärtust. Ehk siis: kõik, mis ma tajun, on tõeline ning reaalne. Teine kriteerium on meeltetajudest kujunenud sagedased kujutlused ehk mõisted e prolepsised käsitlused, õiged arvamused, mõistmised või üldised, pidevad kujutlused, mis meis esinevad kui sageli tajutu meenutused. Teisisõnu kindel mõiste teatud
lubab tegelase käitumine väga erinevaid, ka risti vastukäivaid tõlgendusi. Suletud ja salapärane on näiteks Mirjam B. Kangro näidendis "Merre vajunud saar". 43. Nimetage tegelaskuju loomise tehnikaid. Tegelaskuju loomise vahendid on draamas tunduvalt enam seotud tegelase eneseavaldustega (dialoog, käitumine) kui nähtavalt autoripoolsed (autorikommentaar, kirjeldused). Loomulikult on see eristus tinglik - on ju tegelase eneseavaldusedki kirjaniku fantaasialooming - ja rõhutab ennekõike jutustaja puudumisest tulenevaid lahknevusi draama- ja proosatehnikas. 44. Mis on nulltasand, mis on miinusvõte? Nulltasand - neutraalsed märgid, nt vaikus ja liikumatus. Mittetegevus, mis võib kummatigi olla tähendusküllane. Mis võib olla nulltasand kostüümis, grimmis? Miinusvõte - millegi tugevalt silmatorkav puudumine. Sõna ja liikumise puudumine on iseenesest silmahakkav, tõlgitsemist nõudev miinustasand