kaheksa autotootjat: Alfa Romeo, Ferrari, Maserati, Talbot Lago, Simca Gordini, ERA, Alta ja Cooper. Briti GP-l osales 23 võidusõitjat, kes pidid läbima 4, 640 km pikkuse endisele lennuväljale ehitatud ringraja 70 korda, mis tegi kogu distantsi pikkuseks 325,458 km. Ajaloolise esimese GP-võistluse võitis itaallane Giuseppe Farina. Tema krooniti ka esimseks maailmameistriks vormel-1 sarjas, kus kogus kokku 30 punkti. Teiseks sellel võistluse jäi argentiinlane Juan-Manuel Fangio, kes oli viiekümnendate aastate edukaid F1 piloot, tema krooniti maailmamesitriks viiel aastal. Seda rekordit on suutnud ületada ainult sakslane Micheal Schumacher. 8 2.1.1 Edukaimaid rallisõitjad läbi aegade 1950 Giuseppe Farina Alfa Romeo 1980 Alan Jones Williams-Ford 1951 Juan Manuel Fangio Alfa Romeo 1981 Nelson Piquet Brabham-Ford
pärast seda ta suri. Depressiooni aastad olid firmale rasked, vennad müüsid oma jagatud osad Orsi perekonnale, ning kolisid Masarati peakontorisse Modenasse. Teise maailma sõia ajal tootis Maserati tööstus tööriistu, süüteküünlaid, ning elektrilisi sõitukeid sõja jaoks. Sõja lõpul läks aga firma võidusõidu autode ehitamise peale tagasi nende hulgas oliga A6 1500. 1920 aastal võttis Maserati oma hõlma alla Vormel ühe sõitija Fangio. Tema juhtis 250f võidule Argentina Grand Prixi. Tema oliga see sama sõitja (jällegi 250f roolis), kes tõi koju neljandat korda Maailma Tiitli aastal 1957. Pärast seda otsustas firma lahkuda võidu sõidust. Firma aga ei lahkunud täielikult, hoides kätt vormel 1 tegutsemisel, ehitades Birdcagei ja prototüüpe privaat tiimidele ning konstrueeris mootoreid firmadele nagu ka Cooper. Kuuekümnendatel pani Maserati rõhku autode tootmisele, tänu sellele tulid välja 1958.a