1561. aastal läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. 1583. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister Antonius Poliensis. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest Stockholmi kuningalossist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad, mis alates 1999 on taas õhtuvalgusele avatud. Konvendihoonet kasutati Rootsi ajal ametiruumidena. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni Katariina II ajal 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone.
Ajad ja kombed olid muutunud. Konvendihoone ei sobinud enam renessansiajastul esindushooneks. 1583-1589 ehitatigi Toompeal uus esindushoone. Selleks osutus Riigisaalihoone. Riigisaalihoone asus läänemüüri küljes, Pika Hermani ja konvendihoone vahelisel alal. See oli esimene silmapaistev Eesti renessanssehitis. Sellest ajast hakatigi Toompeal ehitama esindushooneid kaitsehoonetest eraldi. Riigisaali teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad, kust siis päike sisse paistis ja ruumile valgust andis. Need avad on veel tänapäevalgi näha. 1589. aasta augustiks oli Riigisaalihoone lõplikult valmis. 5 Vene aeg 1700-1721 toimus Põhjasõda. Harju alistamislepingule kirjutas Põhja-Eesti alla 1710. aastal. Uuteks peremeesteks olid seekord venelased
annaabi.ee 
