· Vormitaju: tänu reklaamide jne on see meil hetkel olemas. Vormitaju aluseks on ennekõike elementide konfiguratsioon, mitte elementide endi detailne kuju. Halvemad tajumistingimused annavad teatud vormitunnuste osas paremad tajutulemused. Lühiajalisel esitusel jõuavad tajupilti vaid (või eelkõige) globaalsed vormitunnused. Taju töötab prinsiibill ,,jämedakoeline enne, detailid pärast". · Victor Lamme, Fancis Crick, Christof Koch, Ronald Rensink jt pooldavad teooriat: objekti ilmudes vaatevälja töödeldakse 2+- 100 millisekundiga objekti lihtsad lokaalsed tunnused(nt kontuuride asukoht, kaldenurk, pinna värvused, liikumissuunad, tekstuuri tihedus jne.) Tõimud ajukoore tagaosas. Selle töötluse tulemusel suunatakse signaalid ajukoores ettepoole (oimu- ja otsmikusagaratesse), mis võimaldab püsida eelteadvusliku hüpoteesi objekti üldisest põhisisust
ajalooloselt väljakujunenud reeglitest, filosoofide dogmadest. Kui inimene on vabanenud iidolitest, siis tuleb leida õige tee, selleks on mitmeid võimalusi. Nicolaus Copernicus (1473 - 1543) heliotsentrism kõrvaldan ka inimese maailma keskpunktist. Johann Kepler (1571- 1630). Elliptilised orbiidid. Täpsus. Galileo Galileid (1564 - 1642) looduslike objektide omadused on matemaatilised, geomeetrilised omadused, mitte essences (olemused), nagu arvati keskajal ja nagu arvas ka veel Fancis Bacon. THOMAS HOBBES (1588 - 1679). Materialist. On lihtsalt füüsikalised osakesed, mis liiguvad füüsikaseaduste järgi. Seega on ükskõik mille käitumine määratud lõppkokkuvõttes füüsikavõrranditega. Kõik, mis inimeses toimub, kõik, mida inimene teeb, on füüsikaliselt paratamatu. Mingit vaba tahet ei ole. Aga mis asjad on aistingud, aistingu kvaliteedid (nt värvus)? Need on fantasmid. Kuidas aga saab mittefüüsikaline mõjutada füüsikalist?
annaabi.ee 
