,,Libahundi" Tiina), Imbi ja Ärni (külakehvikud, väiklased ja tasuta asjade huvilised). ,,Ivan Orava mälestused" (1995) pseudomemuaarid, mille autoriks on vana eestiaegne sepp Ivan Ovar. Need on tema fiktiivsed mälestused. 1990ndatel aastate I poolel ilmusid tema mälestused Eesti Päevalehes huumorilehena, hiljem köideti need raamatuks. Mõned jäid veel hiljem lehes ilmuma. ,,Minevik kui helesinised mäed" irooniline alapealkiri, mineviku liigse ilustamise ja fanaatilisuse kriitika. Peategelane on 90ndate võimsamaid kirjanduslikke müstifikatsioone. Omamoodi koomiline vaade Nõukogude perioodist, esimesest Vabariigi ajast kui paradiisist kuni praeguse ajani. Kontrast seisneb selles, et Ivan Orav idealiseerib kogu Eesti Vabariigi aega, sellele vastandub nõukaaeg, kus kõik on halvasti, on reeturid. Ideaalid kaovad. Jõhker okupatsiooni võim tapab kogu vaba vaimu jne. Kivirähk võimendab stereotüüpi viimase piirini
Ta rikastas harmooniat, teravdas ooperi kestel korduvate intonatsioonide ja motiivide dramaturgiat ning muutis retsitatiivid nüansirikkaks muusikaliseks deklamatsiooniks. Leedi Macbethi uneskäimise stseen on neist üks impressiivsemaid. Verdi taotluste ja tinglike ooperitavade vahelised vastuolud, milliseid selles ooperis veel osati leidub, ilmnevad kõige kujukamalt leedi partiis. III vaatuse duetis ja uneskäimise episoodis avab Verdi seevastu Macbethide võika fanaatilisuse ning hirmust ja kahetsustundest muserdatud naise traagika sügava elamuslikkusega. Ooperi kolmandast kesksest tegelasest kooridest on eriti haaravad soti pagulased, mõrtsukate triviaalne koori-staccato ning spetsiaalselt Pariisi lavastuse jaoks kirjutatud ülev võidukoor. Libreto koostamise ja muusika loomise kõrval tungis Verdi ka lavastuslikesse küsimustesse. Uurides nägemuste kujutamise tehnilisi võimalusi, saatis ta vastava järelepärimise
annaabi.ee 
