ulgumerel, võimetust võtta uppumist paratamatusena, vahele episoodid egoistlikust minevikust. "Vaba langemine" (1959) ei sarnane enam varasematele mõistujuttudele, olles pigem realistlik romaan. Katse vastandada ja ühtlasi liita kaks maailma - vaimne ja füüsiline. "Torn" (1964) on allegooriliselt käsitluselt keerulisem, ülesehituselt aga lihtsam varasematest romaanidest. Pakub palju, isegi vastandlikke tõlgendusvõimalusi. Fanaatikust Jocelini hulluses ehitada torn inimelude hinnaga võib näha katset leida lepitust maa ja taeva, vaimu ja mateeria vahel. Samas keha- vaimu, usu-mõistuse konflikt. Eriline romaan on "Püramiid" (1967), mis kujutab 30ndate provintsilinna sumbunud elu ja võimuhierarhiat koolipoisi silme läbi. Peale pikemat vaikimist ilmub romaan "Nähtav pimedus" (1979). Lugejate huvi vaibus, sest allegooria on seekord liig ähmane, sündmustik ja tegelased liig vastuolulised ning paheli-sed
lisandunud dramaatikale. ,,Korahi karistus" räägib sellest, kuidas Korah hakkas Moosese käsu vastaselt Aaroni asemel preestriks ning karistuseks neelab maa Korahi alla. Selles freskos on näha ka Sixtuse kabeli kõigi tööde aluseks olevat kolmikjaotust (mille oli ilmselt loonud Perugino), mis ülistab paavsti volitusi. Tema laad võib olla üheaegselt nii õrn kui ka jõuline. Siiski paistab tema 1490. aastate looming olevat häiritud ja pingutatud, see on tingitud fanaatikust preestri Savonarola õpetuste levikuga seostatud vähenenud emotsionaalsusest kunstis. Botticelli hilisem maal ,,Kristuse taganutmine" on võrreldes tema varasemate teostega tundetu ja nurgeline ning tekitab vaatajais ägedaid küsimusi. ,,Kristuse taganutmine" maalis on poosid veidralt ebaloomulikud, sealne lausa klaustrofoobiline õhkkond mõjub masendavalt ja seal on selged van der Weydeni mõjutused tunda. 1500
annaabi.ee 
