Kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Milles seisneb Popperi soovitatud "tükiviisiline sotsiaalne insenerikunst"? Tüki-viisilised ehk piiratud ulatusega, peavad kavandatud sekkumised sotsiaalsesse ellu olema selleks, et nad oleksid kontrollitavad ja vajadusel tagasipööratavad. Milles seisneb Popperi "kriitilise dualismi" eeldus? Teadusväliste normide ja falsifitseeritavate, s.t. teaduslike faktiväidete, range eristamine. Milles seisneb negatiivne utilitarism ja mis on selle rolli Popperi poliitikateoorias? Püüe minimaliseerida kannatusi ühiskonnas. Nii nagu teadusfilosoofias, aitab ka eetika valdkonnas Popperi hinnangul selgusele tublisti kaasa see, kui eetiline nõudmine formuleeritatakse negatiivses vormis ehk nõutakse kannatuste kõrvaldamist, mitte õnne soodustamist (nagu antiikaja praktilises filosoofias). Soov teha inimesi riigivõimu abil
kavandatud institutsiooniliste ümberkorralduste käigus kannatada saada. Seetõttu peavad need olema piiratud ulatusega, et indiviididele ebasoovitavate tagajärgede ilmnemise korral oleks ümberkorraldusi võimalik tagasi pöörata. Muus osas aga peaks inimmõte ka siin, nagu teaduseski, liikuma katse ja eksituse meetodil uute ja paremate institutsiooniliste elukorralduste poole. Teine põhimõte, millest Popper lähtub, on teadusväliste normide ja falsifitseeritavate, s.t. teaduslike faktiväidete, range eristamine, nn. kriitiline dualism. Faktid iseenesest ei oma normatiivset tähendust. Faktidele saavad normatiivse tähenduse anda üksnes inimeste otsustused faktide kohta. Nii ei saa faktid ka anda alust moraalseteks otsustusteks, hea ja halva eristamiseks ühiskonnas. Popperi sotsaalkonstruktor käsitleb sotsiaalseid institutsioone kui teaduslike 7
annaabi.ee 
