Kuidas kirjeldab Popper teaduse arengu mehhanismi? Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Teaduse puhul on inimkond Popperi hinnangul eelkõige huvitatud selle kasvamisest ehk teaduses peab toimuma pidev uute teooriate loomine, nende kontroll ja kummutamine. Kui see protsess seiskub ja mõned teaduslikud teooriad valitsevad pika aja jooksul, muutuvad nad Popperi väitel kummutamatuteks metafüüsilisteks süsteemideks. Areng seisneb tema järgi teooriate pidevas falsifitseerimises ja uute teooriate loomises. Milline on Popperi kriitika uusaegse epistemoloogia (empirismi ja ratsionalismi) aadressil? Tunnetusteooria traditsioonilised süsteemid tulenevad "jah"- ja "ei"-vastustest küsimustele teadmise allikate kohta. Need ei hakka sellistele küsimustele kunagi vastu ega vaidlusta nende põhjendatust, selliseid küsimusi võetakse täiesti loomulikena ning paistab, et keegi ei näe neis midagi halba.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Teaduse puhul on inimkond tema hinnangul eelkõige huvitatud selle kasvamisest, s. t. teaduses peab toimuma pidev uute teooriate loomine, nende kontroll ja kummutamine. Kui see protsess seiskub ja mõned teaduslikud teooriad valitsevad pika aja jooksul, muutuvad nad Popperi väitel kummutamatuteks metafüüsilisteks süsteemideks. Areng seisneb Popperi järgi teooriate pidevas falsifitseerimises ja uute teooriate loomises. Väliselt võib jääda mulje, et üleminekul ühelt teoorialt teisele toimub teadmise akumuleerumine. Kuid Popperi järgi ei ole see nii. Suurim panus, mida teooria saab teadusliku teadmise kasvu anda, on uued probleemid, mida ta püstitab. Teadus algabki probleemi püstitamisega. Selle lahendamiseks luuakse luuakse teooriad, mille kummutamine loob uusi probleeme jne. Skemaatiliselt näeb see välja nii: Teooria 1